"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
100 aastat tagasi: autode ja jalgrataste võidukäik, viinahimulised jaanipäevalised, salakaup ja plahvatus (0)
25. juuni 2021
Ajaleht Tallinna Teataja 23. juunil 1921.

1921. aasta juunikuu jaaninädal oli uudistetoimetustele üsna rahulik – peamist tooni andis jaanipühade ootus ja sellega seonduv. Nädal algas ärevate Tallinna Teataja poolt vahendatud uudistega 20. juunist.

“Umbes 1 500 000 marga eest salaukaupa kätte saadud . Eila hommikul kella 9 ja 10 vahel sai 4. politsei jaoskonna raiooni ülem Jürgenson teada, et Uue Tatari tän. nr. 13 Kutsari korterisse on autoga, millel nummer puudunud, hulk kahtlast kraami toodud. Raiooni ülem Jürgenson läks korterisse, kust ta Tiina Kutsari, Priidik Juhkensoni ja Joosep Kurwitsi eest leidis. Läbiotsimisel leiti 12 palli igasugust riiet.

Juurdlusel seletasid mainitud 3 isikut, et see riidekraam on salaja, ilma tolliwalitsuse loata mootorpaat “Maruga”, mille omanik on Jakob Jürisson, sisse toodud. Mootoropaat ei tulnud ise sadamasse, waid peatas merel, kust kraam paadiga randa sai toodud.
Kätte on saadud umbes pooleteise miljoni marga eest salakaupa. Kurwits, Juhkenson ja Jaan Kutsari abikaasa on wahi alla wõetud. Mõlmead Kutsarid ja Jaan Jürisson on aga senini leidmata.”

“Plahwatus. 19. juunil tekkis Gustaw Johani p. Kapteni ja Johan Johani p. Luteruse rakettide ja ilutulede walmistamise töökojas Kulikowi tän. nr. 14 plahwatus, mis päikese paistele kuiwama pandu süütenööri põlemahakkamise tagajärjel sündis. Suure õhusurumise tagajärjel sai kuuri sein wigastada.”  

Järgmisel päeval ilmus Tallinna Teatajas muuhulgas väga lakooniline uudisnupuke kartulikasvatajate raskest saatusest.

“Külm kartulipealseid pigistanud. Kudas kuulda, on läinud reede ja laupäewa ööse külm Tallinna ümbruskonnas kartulipealsetele kahju teinud. Rootsis sadas sel ajal lund. “

Jaanipäevased laevasõidud

22. juunil tutvustas Tallinna Teataja põhjalikult toredaid reisivõimalusi jaaniperioodiks.

“Jaani ja jaanilaupäewa lõbusõidud  a/l. “Endlaga”. Nii kuidas tänasest lehekuulutusest näha, teeb a/l. “Endla” eestulewal jaaniõhtul ja jaanipäewal mitmed huwitawad lõbusõidud.

Kõigepealt wiib jaanilaupäewa õhtul Wiimsi. Wiimsis saab jaanituli korraldatud ilutuledega ja muusikaga, kui korda läheb muusikakoori selleks saada. Wiimsi on tallinnlastele waeseks lapseks jäänud, wist selle tõttu, et korralikku ühendust pole olnud, kuna see koht rohkem huwitust pakub kui näituseks Pirita ja Kose, mis juba kuni igawuseni tallatud. Nimelt on Wiimsi kõrges kaldas, kaljude sisse raiutud ajaloolised” koopad”, mis selleks puhuks Harju maakonna metsaülema poolt lahkesti wabaks läbikäimiseks lubatud. Ka awaneb Wiimist panoraama üle Tallinna linna ja lahe oma mitmekesise saarestikuga, ka Prangli saared, Rokskärje mets, laan, mägestik – kõik on waatamise wäärt. Et soowijad enne jaanituelde põlemapanemist jõuaksid tähendatud kohti läbi käia ja seda huwi maitsta – selleks sõidab laew kaunis warakult Tallinnast wälja. NImelt esimene reis kell 6.30 ja teine reis kell 8 õhtul. Tagasi sõidab laew Wiimsi külast k. 1 öösel.

Kell 10 õhtul sõidab “Endla” ilutuledes, rakettidega warustatud ja muusikaga kaheks tunniks merele. Kuuldawasti saawad jaanituled peale Wiimsi ranna weel olema Aegnas ja Naissaares ilutulede ja rakettidega, nii ka illuminatsioon ja prosektorid reidil sõjalaewade peal.

Jaanipäewal teeb laew kaks reisu ilusamasse Eesti randa, s.o. Rananmõisa. Wäljasõit Tallinnast esimene reis kell 9 hommikul, teine reis kell 12.30 päewal. Tagasisõit Rannamõisast esimene reis kell 10 õhtul ja teine reis kell 12 öösel.

Kes kaugemal Wiru rannas soowib ööpäewa mööda saata – selleks sõidab laew laupäewal, 25. juunil kell 12 päewal Tallinnast Tsitre-Loksale ja Käsmu ning Wõsult tagasi pühapäewal kell 9 õhtul üle nendesamade punktide.”

Liiklusrevolutsioon ja eksamikohustus

Ajaleht Waba Maa kirjutas 22. juunil 1921 sellest, et nii kahe- kui neljarattaliste liiklusvahendite hulk suureneb igapäevaselt ning linna korraldusel ei tohi enam rooli keerata sellised sohvrid, kes pole sellekohast eksamit läbinud. Esmalt tuli jutuks aga rahakriis.

“Linna rahakitsikus. Tulumaksu pidi Tallinn 1920. aastal walitsuselt 10 000 000 marka saama, 1. jaanuarini on seda aga ainult 8 ja pool miljoni saadud. Tänawu loodetakse linnale mitte alla 21 miljoni tulumaksu saada.

Linnawalitsus otsustas walitsuse poole pöörduda awansi saamiseks hädalisemate kulude katmiseks 1920. aasta tulumaksu arwel.”

“Linna eksamiandmata ei tohi autojuhid sõita. Linna ehitusosakonna juures on autojuhtidele eksamid korraldatud, nii teoreetilisel, kui ka praktilisel alal.

Sellekohase määruse põhjal ei tohi Tallinna linna piirides ükski isik autot juhtida, kes sellekohast eksami mitte äraannud ei ole. Kõigist autojuhtidest niihästi peremeestelt, kui ka palgalistelt nõutakse põhjalikku masina tundmist. Selle korrald. abil saawad ärahoitud juhtumised, kus masina riket mittetundja autojuht liikumise tänawatel kinni paneb.”

Autode arw linnas kaswab iga päewaga. Nagu sellekohastest statistilistes andmetest näha, kaswab autode arw linnas iga päewaga. Suurem jagu neist praegu olemas olewatest autodest on wäljamaalt – Saksamaalt ja Wenemaalt sisse toodud.”

“Koerte numbrite muretsemine nüüd, kus hulluwate ja ilma nummerdeta koerte kinnipüüdmise peale politsei poolt suuremat rõhku pannakse, edeneb kaunis tuntawalt. Senini on numbreid wäljaantud üle 1600.”

“Jalgrataste arw tallinnas ulatab linnakassa poolt wäljaantud tunnistuste järele üle 2100.”

23. juunil kirjutas Waba maa ka sellest et koos jalgrataste tulekuga on tekkinud ka teatud hulk jalgrattavargaid, kes linnas pahandust teevad.

“Salkkond wõõra jalgratta austajaid onnähtawasti wiimasel ajal meie pealinna asunud. Läinud nädalal on poole tosina wõrra rattaid, mis kuidagi paariks minutiks kõrwale jäetud, nende poolt “üle wõetud”. Kuulu järele olla neil alewites sellekohased töökohad, mis rattale kohe teise wäljanägemise annawad, mille järele see siis wanakraami turu börsele läheb.”

Tallinna Teataja pahandas tollaste jalgrattateede keeleliselt vale tähistuse üle

“”Jalg Ratta sõidu tee”. Teedel, kus jalgrattaga sõita wõib on hiljuti ülespandud uued puutahwlid pealkirjaga: “Jalg Ratta sõidu tee”. Ratta on suure algtähega kirjutatud, nagu kirjutatakse Jaan, Juhan j.t. niemd. Okkupatsiooni ajal pahandasime, kui sakslased meie tänawate nimesid solkisid ja mõtlesime, et ise paremini teeme. Nüüd pettume aga iga sammu peal, sest nimede solkimine kestab edasi. Linnawalitsus peaks wiibimata kõik “Jalg Ratta sõidu teed” maha laskama wõtta ja õigekirjutuse wead parandama. Pealinna tänawal, kus sarnased pealkirjad, on häbi käia.”

Rahulik jaanipäev vaatamata viinajanule

23. juuni Tallinna Teataja  muretses ka eelseisvate pühade joomahulluse pärast.

“Jaanipäewa piiritusesabad on täna linnas õige pikad. Hirmuga tuleb mõtelda selle piirituse- ja wiinajoomise peale, mis, nagu arwata wõib, Jaanipäewal rohelises lahti läheb. Lihawõtteaegsed kakelused, uppumised ja tapmised ei ole weel ununenud.”

25. juunil 1921 ehk pidustuste-järgsel päeval kirjutas Tallinna Teataja põgusalt jaanipäeva-tähistamisest ja ühest intsidendist, mis ilmselt liiga agara tähistamise tulemusena aset leidis.

“Palju jaanitulesid wõis Jaanipäewa õhtul Tallinna ümbruses näha. Mere sõites paistsid Wiimsis 3 ja Pirital ja ümbruses 5 jaanituld. Kõige suurem tuli oli tehtud Pirita jõe suhu.”

“Auto kraawis. Eila jooksis üks weoauto ülirõõmsas jaanipäewa tujus Seewaldi ligidal täie hooga kraawi. Kokku jooksnud publikum wõis kraawis auto kõrwal wees kahte joobnud inimest näha, kelles üks, nagu wälimiste tundemärkide järele otsustada wõis, shofföör oli.”

Waba Maa kirjutas 25. juuni numbris samuti paari lausega sellest, milline tähistamine välja nägi. VÄga lühikeste ja lakooniliste uudiste valguses jääb mulje, et toimetusel puudus lihtsalt värske info sündmuste kohta või siis polnud kõik ajakirjanikud veel tööle naasnud.

“Jaanipäewa wastuwõtmine. Ilusa ilma tõttu oli nii Jaanilaupäewal kui ka Jaanipäewal rahwaste rändamine rohelisse haruldaselt suur. Meeleolu oli igal pool ülew. Tehti jaanituld ja löödi pillerkaari. Iseäralisi korrarikkumisi ei olnud märgata.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.