"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Heikki Mäki: kunagi ei saabu olukorda, kus kõik teenivad üle keskmise palga (0)
25. juuni 2021
Heikki Mäki. Foto: Finesta

“Suvine hooajatöö toob tõujõupuuduse teema teravamalt esile, aga see on vaid probleemi jäämäe veepealne osa, sest hooajatööst kordades enam töökäsi vajab Eesti töötlev tööstus ning seda aastaringselt,” ütles tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki. “Probleemi lahendamise asemel hoogustavad kiiresti täituvad välistööjõu kvoodid ning keskmise palga nõue välistööjõuga skeemitamist, mistõttu jääb riik maksutuluta ning töötajad sotsiaalse kaitseta.”

Mitmeid aastaid kestnud töötajate puudus annab Mäki sõnul väga valusalt tunda tööstusettevõtes, kus vajalike oskustega töötajate puudus ning jäigad välistöö värbamise reeglid hakkavad ettevõtete arengut piirama. “Kõige suurema majandussektorina panustavad tööstusettevõtted Eesti SKP-sse enam kui 15 protsenti, pea iga viies inimene töötab tööstuses ning riigile olulise sissetulekuallikana annab tööstus üle 70 protsendi kogu kaupade ekspordi kaudu Eestisse tulevast rahast,” selgitas Mäki.

“On selge, et ainult Eestist me vajalikke töökäsi kokku ei saa ning see tõstatab tugevalt esile välis- ja renditööjõu vajaduse küsimuse,” tõdes Mäki, kelle sõnul on küsimus eeskätt selles, kuidas hankida välistööjõudu, kelle töötasu vastaks turul kehtivatele palganormidele ning keda oleks võimalik rakendada tööle kõigi vajalike seaduslike lepingute alusel.

Keskmise palga nõue tekitab skeemitamist

“Suurimaks probleemiks siin on ettevõtete kohustus maksta välisriigi töötajale vähemalt Eesti keskmist palka, milleks on praegu 1400 eurot,” sõnas Mäki. “Kusjuures selline tingimus kehtib olukorras, kus tegemist pole mediaanpalgaga ja suurem osa Eestis elavaid inimesi nii kõrget palka ei teeni,” lisas ta.

“Tööjõu rendi ja värbamise valdkonnas olen näinud läbi aastate, kuidas selline palganõue seab ettevõtted keerulisse olukorda, kus ühelt poolt on turul suur nõudlus näiteks laotöötaja või koristaja ametilkohtadele, aga teisalt pole võimalik maksta nendel ametikohtadel töötavale välistöölistele ligi poole rohkem kui sama tööd tegevale eestimaalastele. Seetõttu otsivad ettevõtted alternatiivseid viise, kuidas vajalik töö ära teha ja sealjuures ka n-ö vee peale jääda – seda eriti ettevõtete puhul, kus 60-80% kuludest moodustavad palgakulud?” küsis Mäki.


Ettevõtja sõnul on Eesti lukorras, kus välistöötajad tulevad siia taolise palganõude eiramiseks teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga (näiteks Poolast) või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. “Eestis pakuvad aga teenust paljud vahendajad, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse. See võimaldab riigi poolt seatud keskmise palga nõudest mööda hiilida ja tähendab, et kuigi töö tehakse ära Eestis, ei saa riik selle töö tellijatelt peale käibemaksu muid makse nagu sotsiaalmaks või töötuskindlustusmaks,” märkis Mäki.


Riik kaotab 100 miljonit maksutulu ja töötajad on sotsiaalse kaitseta

“Nii-öelda skeemitamine tööjõuturul on teada probleem, mis Maksu- ja Tolliameti hinnangul puudutab igal aastal umbes 15 000 inimest – selle tulemusena kaotab riik maksudena ligi 70 miljonit eurot. Minu enda hinnangute kohaselt on need numbrid veelgi suuremad ehk üle 20 000 inimese ja 100 miljoni euro maksutulu kaotust,” arvas Mäki.

Eestis kehtib võrdse kohtlemise seadus, mille kohaselt tuleb maksta sama tööd tegevatele inimestele sarnast töötasu. Välistööjõu keskmise palga nõude puhul tekib mehe sõnul selge vastuolu.  “Siin ei ole mõtet retoorikal “tõstkem siis kõikide palkasid”, sest kui kõikide palkasid võrdselt tõsta, tõuseb ka keskmine palk ja tõstab omakorda taas välistööjõule määratud palganõudeid – oleme surnud ringis. Ainuüksi matemaatiliselt pole tegemist loogilise tehtega, sest mitte kunagi ei saa kõik inimesed teenida üle keskmise palga.”

Praegust olukorda leevendaks Heikki Mäki hinnangul keskmise palga nõude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada ka see, kui Eestis töö tellinud ettevõtetel lasuks vastutus ja kohustus järgida, et inimesed oleksid tööle võetud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks õiglastel alustel – ka siis, kui tegemist on Eestis tööjõudu vahendava ettevõttega.

“Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole lisaks riigi maksutulule ka töötajatel tervisekindlustust, rääkimata pensionist, ning isegi kui õnnetuse korral saavad nad abi erakorralise meditsiini osakonnast, pole neil kompensatsiooni võimalusi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.