"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Sõrmejälgede identsust kindlaks tegev süsteem on kokkuvarisemise äärel (0)
25. juuni 2021
Kristian Jaani. Foto: Mats Õun

“Süsteem on jõudnud oma kasutusea kriitilise piirini ja kaugel pole aeg, kus see võib kujuneda kuritegude lahendamisel takistuseks,” ütles siseminister Kristian Jaani.

Kui pärast viimast suuremat töökatkestust mai lõpus suudeti olukord riiklikus sõrmejäljeregistris veel päästa, siis uut katkemist süsteem siseminister Kristian Jaani sõnul enam üle ei elaks – kasutusel on viimased andmesalvestusseadmete ja akude varuosad, mida turult enam ei leia, kirjutab Postimees.
 
2005. aastal võttis kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus (praegu tuntud kui Eesti kohtuekspertiisi instituut ehk EKEI) kasutusele uue sõrmejälgede ja peopesade identifitseerimise süsteemi lühendiga AFIS. Uus lahendus parandas sõrmejälgede võtmise kvaliteeti ning võimaldas sisestada ka peopesajälgi. Toona nimetati seda maailma tipptasemel süsteemiks, aga vahepeal on möödunud 16 aastat.

Iganenud tehnika viimased päevad

Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Toomas Kivimägi teatas 15. juunil riigikogu puldist, et toosama AFIS on kokkukukkumise äärel. “See on kuude, võib-olla nädalate küsimus, kui seda andmekogu enam ei ole. Kui meil ei ole kurjategijate biomeetrilisi andmeid,” hoiatas ta rahvasaadikuid.
 
Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Ivar Prits kinnitas Postimehele, et sõrmejälgede ja peopesade identsust kindlaks tegev süsteem on tõepoolest kokkuvarisemise äärel. “Riistvara, mille peal süsteem täna töötab, ei ole tootja poolt toetatud alates 2016. aastast ja riistvaralisi komponente selle lahenduse parandamiseks enam ei toodeta. Seetõttu on AFIS oma vanuse ja komponentide puuduse tõttu kriitilises seisus,” selgitas ta.

Riiklikust sõrmejäljeregistrist on siiski tehtud varukoopia, et andmed oleksid süsteemi kollapsi korral taastatavad, lisas Prits.
Sõrmetuvastussüsteemi töös hoidmiseks on viimastel aastatel suurte raskustega hangitud vajalikke komponente isegi järelturult.

“Mai lõpus, kui toimus suurem katkestus ja taastati tarnija abiga süsteemi töö, võeti kasutusele viimased andmesalvestusseadmete ja akude varuosad. AFIS-e riistvaraline tootetugi lõppes aasta alguses,” nentis Prits.

Probleemi tõttu on EKEI teatel mõjutatud ka piiril ja politseijaoskondades kasutusel olevad tööjaamad, mille abil sai politsei varasematel aastatel süsteemi sisestada uusi jälgi. “Selle aasta alguseks olid neist töö lõpetanud enam kui pooled,” nentis instituudi direktor. Põhjuseks samuti riistvaraline kulumine ja varuosade puudus.
 
Toomas Kivimägi hoiatus kostis isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (366 SE) kolmandal lugemisel. Seaduse muudatused lubaksid muuhulgas võtta kasutusele automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e. Järgmisel päeval saadeti eelnõu presidendile jõustamiseks, mida riigipea veel jaanipäeva eel teinud ei olnud.

16,5 miljonit uue andmekogu loomiseks

Siseminister Kristian Jaani kinnitas Postimehele, et AFIS-e süsteem võib tõepoolest lähinädalatel kokku kukkuda. “Süsteem on jõudnud oma kasutusea kriitilise piirini ja kaugel pole aeg, kus see võib kujuneda kuritegude lahendamisel takistuseks.”

Piltlikult öeldes on andmekogu ABIS kollapsi äärel oleva süsteemi edasiarendus. Selle andmekogu arendustöödeks eraldas valitsus 2017. aastal 14,8 miljonit eurot ning lisaks on eraldatud andmekogu loomiseks 1,7 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondi vahendeid.

Kristian Jaani ütles, et ABIS-e andmebaasi arendamiseks eraldatud eelarvest läheb sel aastal käiku kaheksa miljonit eurot. “2021. aasta juuni seisuga on sellest arendustegevusteks kulunud umbes kaks miljonit eurot ning lisaks on käesoleva aasta peale planeeritud kulutada umbes kuus miljonit eurot,” rääkis ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.