"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Tallinna kruiisisadama promenaadil esietendub muusikaline suurlavastus (0)
26. juuni 2021
Mats Õun

Tallinna Sadama valmival kruiisipromenaadil etendub esimese suurüritusena muusikaline suurlavastus “Ookean”, mis räägib maailma hoidmisest, unistamisest, vabadusest ja aupaklikust suhtumisest elusse, vahendas BNS.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Tallinna Sadama jaoks märgilise tähendusega võimalus avada uus ala etendusega, mis räägib maailmamere ja meie oma Läänemere olukorrast.

„Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, meie eesmärk on ettevõttena tagada, et vähendame oma tegevuses negatiivset mõju keskkonnale.“ ütles Kalm.

Muusikaline suurlavastus “Ookean” on audio-visuaalne vaatemäng, mis jutustab vee, tule, koreograafia, kehakeele ja muusika vahendusel loo inimese panuse möödapääsmatusest. Laval ja ekraanidel on orkester Tallinn Sinfonia, kammerkoor Voces Tallinn, elektroonika, hiigelnukk ja plastik. Heliteose autorid on Ülo Krigul ja Sander Mölder, lavastaja Ran Arthur Braun ning dirigent Risto Joost.

Suurlavastus „Ookean“ esietendub 15. juulil Tallinna linnahalli ja A-terminali vahelisel välialal. Kokku müüakse suurlavastusele 2000 piletit. Järgmisel korral on „Ookeani“ võimalik vaadata sel aastal peetaval Dubai Expol.

Eelmise aasta aprillis nurgakivi saanud ja tänavu juulis valmival multifunktsionaalsel kruiisiterminalil on merevee baasil toimiv kütte- ja jahutussüsteem, päikesepaneelid, CO2- ehk nõudluspõhine ventilatsioonisüsteem, loomulik suitsueemaldussüsteem ja leedvalgustid. Linnakodanikele ja külastajatele on mõeldud 850 meetri pikkune terminali katusel paiknev jalutuspromenaad koos rohealadega. Hoone kogupind on ligi 4000 ruutmeetrit, promenaadil paikneval restorani sise- ja välialal  jagub kohti  kuni 150 inimesele.

Vaid veerand planeedi hapnikust toodetakse vihmametsades. Hoopis rohkem ehk 70 protsenti tuleb ookeanist, mis on keskkondlikus plaanis järjemast suurema kaaluga. Umbes 3,5 miljardil inimesel pole paraku ligipääsu jäätmekäitlussüsteemidele ja nii jõuabki igal aastal ookeanidesse 8 miljonit tonni plastikut. Läänemeri on seejuures üks kõige tugevama inimmõju all olev meri maailmas. ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis paneb vetikad vohama – sellest tekkinud hapnikuvaegusesse aga sureb veeloomastik.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.