"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Jüri Ratas: avalik sektor peab muutuma võimekamaks ja efektiivsemaks (0)
28. juuni 2021
Jüri Ratas. Foto: Mats Õun

“Jaanipäeva eel avaldatud prognoos jäi kõlama eelkõige taaskordse kinnitusena, et meil läheb oodatust paremini,” märkis Riigikogu esimees Jüri Ratas tänases sotsiaalmeediapostituses, tõdedes, et avalik sektor peab siiski muutuma senisest efektiivsemaks.  

Riigieelarve seisukohalt võivad need numbrid Ratase sõnul tähendad aseda, et majanduse kiirem taastumine korrigeerib majandusprognoosid ülespoole.

“Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt tasus meil sel aastal oodata majanduskasvu 2,5% ulatuses. Juuni keskpaigas avaldatud Eesti Panga majandusprognoosi järgi võib majanduse maht kasvada sellest 2-3 korda kiiremini,” märkis Ratas, kelle sõnul võib praeguste teadmiste kohaselt arvestada 760 miljoni-1,5 miljardi euro võrra suurema SKP mahuga (hinnakasvu prognoosi erinevusi arvestamata).

Taastumine kajastub maksutuludes

“Majanduse kiirem taastumine jõuab  ka maksutuludesse. Eesti Panga hinnangul suurenevad maksutulud nii sellel kui ka järgmisel aastal majandusolude kiire paranemise tõttu märkimisväärselt kiiremini. Tänavu saame arvestada vähemalt 300 miljoni euro võrra suuremate tuludega. Tuleval aastal kasvab see vahe veelgi,” tõdes Jüri Ratas.

Uus prognoos muudab Riigikogu esimehe sõnul oluliselt valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni.

“Riigi eelarvestrateegias seadsime selle aasta eesmärgiks puudujääki 6,0% ulatuses. Aastal 2022 pidi see vähenema -3,8%-ni, 2023. aastal -3,2%-ni ja 2024. aastal 2,2%-ni ehk alla nõutava 3% SKP-st. Värske prognoosi kohaselt käesoleval aastal jääb valitsussektori eelarve puudujääki 4,7-4,9% ehk praktiliselt eelmise aasta tasemele,” selgitas Ratas. “Järgmise aastal aga langeb alla 3% piiri – sõltuvalt stsenaariumist 2-2,3%-ni SKP-st, eeldusel, et kulud jäävad RES-i tasemele.”

Jüri Ratase hinnangul on võimalus kaaluda ka teistsuguseid valikuid, kui hoida kulusid riigi eelarvestrateegia tasemel. “Kui me näiteks otsustame, et järgmisel aastal valitsussektori eelarve puudujääk võiks jääda 3% ligi, on meil võimalus arutada täiendavaid investeeringuid ja tegevusi järgmisel aastal võrreldes RES-iga,” nentis Ratas.

Järgmise eelarvega tuleb kaaluda erinevaid võimalusi

“Peame sügisel, järgmise aasta riigieelarve kokkupanemisel tõsiselt kaaluma erinevaid võimalusi,” tõdes Ratas. “Euroopa Liidu kokkulepitud reeglid ei nõua meilt veel 3%-st väiksemat puudujääki järgmisel aastal, sest kriisi laiemad järelmõjud on veel liiga tõsised. Liiga paljud meie inimestest ei saanud veel endale leida väärikat tööd ja paljud ettevõtted võitlevad elu eest kehvemaid tuluteenimise võimalusi trotsides,” lisas ta.

Otsuseid saab Ratase sõnul tegema hakata siis, kui augustis ilmub Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, sest just see on riigieelarve aluseks.

“Nüüdseks oleme koalitsioonis kokku leppinud, et sügiseni teeme rahulikult tööd konkreetseid kokkuhoiu meetmeid läbi mõeldes ja ette valmistades. Eesmärk on, et avalik sektor tervikuna muutuks võimekamaks ja efektiivsemaks, kuid vahetult eesliinil töötajaid puudutaks kokkuhoid võimalikult vähe,” ütles Ratas.

“Keskerakond ja mina isiklikult oleme püüdnud seista inimeste eest nii, et meie riigi rahandus jätkusuutlik oleks. Kui võrrelda kriisieelse 2019. aasta keskvalitsuse tulude ja kulude taset 2016. aastaga, kui sain esmakordselt peaministriks, siis keskvalitsuse tulud on selle ajaga kasvanud 28,8%, kulud aga 27,0%. 2019. aastal saavutasime isegi valitsussektori eelarve nominaalse ülejäägi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.