"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eesti hakkab talletama digiriigi ajalugu (0)
29. juuni 2021
Pixabay

Riigi Infosüsteemi Amet ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmisid hanke tulemusel lepingu aktsiaseltsiga Ernst & Young Baltic Eesti digiriigi ajaloo talletamiseks, vahendas BNS. Eesmärk on eestvedajatega salvestatud intervjuude kujul jäädvustada digiriigi kujunemislugu perioodil 1991-2016.

“Eesti digiriik, selle alustaristu ja digiteenused on oma arengutasemelt maailmas unikaalsed. Selle kõige kujunemise teekond, vastavad võtmesündmused ja -otsused ning nende tagamaad on aga väga vähe talletatud,” selgitas digiarengu asekantsler Siim Sikkut.

“Selle algatusega tahamegi digiriigi sündi ja kujunemist kätkevad mälestused ja teadmised toonaste otsustajate ja elluviijate käest kokku koguda ja jäädvustada nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele. See aitab meil väärt kogemustest õppida ja Eesti digiriiki muudkui edasi ehitada, aga ka huvilistel kogu laiast ilmast Eesti digiriigi ehitamisest rohkem õppust võtta,” rääkis Sikkut.

Tööde otsene eesmärk on salvestada võtmetegijate mälestused Eesti digiriigi arenguteest ja eriti selle algusest, sealjuures jäädvustada mälestused olulistest isikutest, sündmustest, kasutusele tulnud digilahendustest ja nende kasutuselevõtu eduteguritest. Sihiks on, et need oleksid ajaloo ja teadustöö tarbeks talletatud ning nende pinnalt oleks tulevikus võimalik teha- näiteks teadustööd, sealhulgas põhjalikult analüüsida Eesti digiriigi arendamise õppetunde.

Talletatakse digiriigi kujunemislugu perioodil 1991-2016 ehk esimesed 25 aastat. Läbi viiakse 60 temaatilist biograafilist intervjuud, millest salvestatakse kvaliteetsed video- ja helifailid, mis saavad edaspidi kõigile huvilistele vabalt kättesaadavaks – vähemalt rahvusarhiivi kaudu.

“Loomulikult on Eesti digiriigi kujunemisse jälje jätnud ja selle võimalikuks teinud sadade inimeste tänuväärt panus, aga peame kuskilt alustama ja algatuse õnnestumisel saab ressursi olemasolul seda alati tulevikus jätkata ja mälupanka laiendada,” lisas Sikkut.

Teemadena uuritakse muuhulgas nt Tiigrihüppe programmi, e-kabineti, e-maksuameti, ID-kaardi ja digiallkirja, e-valimiste, e-tervise ja e-residentsuse algust ja arengut. Lisaks ka riikliku küberturvalisuse ajalugu ning koostööd erasektoriga ja IT-sektori panust.

Projekti maksumus koos käibemaksuga on 95 280 eurot ja tööd valmivad 2022. aasta alguses.

Projekti viiakse ellu Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.