"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
KUUMALAINE OHUD Klimatoloog ja kiirabi peaarst soovitavad luua linnadesse jahutuskeskused (0)
29. juuni 2021
Foto: Scanpix

Klimatoloog Ain Kallise arvates peaks inimeste kaitsmise kuumalainete eest eriti just suuremates linnades süsteemselt käsile võtma. Tuleks luua jahutuskeskused, kus nõrgema tervisega ja vanemad inimesed saaksid end kasvõi mõni tund ööpäevas turgutada. Seda mõtet toetab ka Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.

Praegune kuumalaine, mis ilmselgelt ei ole veel lõppenud, annab põhjuse meelde tuletada, et  kliimaandmete järgi on meie piirkonnas keskmine temperatuur tõusnud. See tähendab, et kuumalained muutuvad järjest sagedasemaks.

Klimatoloog Ain Kallise sõnul on keskkonnaagentuuris toimunud arutelude tulemusel  alates 2020. a suvest toodud madalamale kuumalaine hoiatuskriteeriume. Varem oli kriteeriumiks kolm päeva ja +30 kraadi. Nüüd on selleks aga maksimaalse õhutemperatuuri püsimine üle +27 kolme ja enama päeva jooksul – või siis ööpäeva keskmise õhutemperatuuri esinemine +20 kolme ja enama ööpäeva vältel. 

Niiske kuumus on hullem kuivast

+27 on juba selline temperatuur, kus paljude jaoks muutub elamine ebamugavamaks, eriti kui veel on kõrgem õhuniiskus nagu meil mereäärses riigis,“ selgitas Kallis. „+27 on meil siin Eestis raskem taluda kui 35 või 40 kraadi kusagil kõrbelisemates maades. Kuumalaine, kui see mitu päeva püsib, tekitab eriti raskusi lastele ja vanematele inimestele.“

+27 tähistab kuumalaine piiri paljudes meile lähemates maades. Kuumalaine kriteeriumi toomine +30 allapoole, sest sellest sõltub omakorda hoiatusteadete esitamine meedias jne, on seni ainus, mis me oleme järjest sagenevate kuumalainete olukorras ette võtnud. Kuigi selleks aastaks on rong n-ö juba ära sõitnud, peaksime klimatoloogi arvates siiski edasisi samme kavandama.

„2003. aasta kurikuulsa kuumalaine tõttu hukkus Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Hollandis jm mõnedel andmetel kokku 30 000, teistel isegi 60 000 inimest,“ märkis Ain Kallis. „Suurt suremust võis täheldada eriti just vanemate inimeste hulgas, sest paljudel perekondadel polnud ju võimalust  viibida kuumalaine ajal jahedamates ruumides nagu keldrites jm. Siis rakendatigi riiklik programm jahutatud alade leidmiseks. Soovitati inimestel isegi konditsioneeriga ruumides nagu poodides veeta aega pikemalt kui igapäevatoiminguteks tavapäraselt vaja. Meie peaksime samuti mõtlema nendele võimalustele, nii jahealade laiendamisele kui inimetele soovituste jagamisele nii suuremates kui väiksemates linnades. Me peaksime mõtlema sellele, kuidas meie rahva tervist hoida.“

2003. a õnnetu kuumalaine järel Euroopas soovitas Maailma Tervishoiuorganisatsioon Euroopa riikidel nn kuumaprogrammid välja töötada. Prantsusmaal vähendas selle soovituse järgimine ja eelviidatud jahealade juurutamine 2006. a kuumalaine ajal suremust kolm korda – kui võrrelda 2003. aastaga.

Suremus tõuseb hüppeliselt

Taoline jahutatud alade programm läheks küll rahaliselt midagi maksma. Teisalt aga võtaks koormust ja kulusid maha päästjatel, meedikutel, politseinikel jpt.  Eesti tingimustes eeldaks see näiteks kas omavalitsuse või mõne riigiameti kokkuleppeid kaubanduskeskuste omanikega. Ühelt poolt ei aeta neist palavuse eest varju otsivaid inimesi küll praegugi tänavale. Teisalt puuduvad aga ka istepingid jm võimalused end sel mugavamalt tunda.

Analüüsitud on näiteks 2010. aasta kuumalaineid Eestis. Suremus tõusis lainete eelse ja järgse ajaga võrreldes koguni 30%. Kui on juba mitu päeva üle 30 kraadi, hakkab see Kallise sõnul juba inimeste enesetunnet tugevasti mõjuma.

„Soovitatakse minna randa, aga sealgi on juba 26-27 kraadi, mis ei anna värskendust,“ lisas Kallis. „Kõik ei saa pealegi randa minna, aga peab ju ka töötama ja elama sellises kuumas leitsakus. Lisaks kaubanduskeskustele tuleb leida teisigi ruume nagu kinod, mis võimaldaksid suuremal arvul inimesi mahutada ja kus saaks paar tundigi ennast turgutada.“

Klimatoloogi sõnul tuleb jälgida kolme kriteeriumi: päevast maksimum-, varahommikust miinimum- ja moodustuvat ööpäeva keskmist temperatuuri.

„Kui ööpäevane keskmine on mõned päevad püsinud üle 25 kraadi, siis see on juba ekvatoriaalne temperatuur, kus ei päeval ega öösel leia lohutust ega kosutust,“ sõnas klimatoloog. „Kõige raskem on muidugi saarte inimestel nagu Kihnus, Ruhnus – seal isegi öösiti suvel kuumematel päevade järel temperatuur ei lange alla 20 kraadi.“

Ka Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas arvas, et Tallinnas peaks kindlasti olema plaan, kus ja kuidas inimesed vajadusel jahutust võivad leida.

„Riigi terviseamet covidi foonil ilmselt ei jaksa nii paljudel rinnetel lahingut korraga pidada, aga miks mitte Tallinn ei võiks omavalitsusena siin tuleviku vaates eeskuju näidata,“ märkis Adlas. „Sellel aastal vaevalt enam jõuab, aga järgmistel võiks igasse linaosasse olla leitud ruumid jahtumisaladele, kus pingid jm hädavajalik. Tuleb arvestada et Mustamäe jt vanemate paneelmajadega linnaosade korteritesse ei ole konditsioneeride paigaldamine võimalik. Ilmselgelt tuleb meil tõdeda, et kuumalained muutuvad sagedasemateks.“

Kuumarekordist kraad puudu

Narvas mõõdeti 23. juunil ilmateenistuse kinnitusel sooja 34,6 kraadi. Ain Kallise sõnul püsis õhus ootus, et Eesti absoluutne kuumarekord, 35,6 kraadi, mis mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus saab löödud, kuid seda ei juhtunud.

Juunikuised kuumalaine on seni olnud haruldased. Perioodil 2001-2010 esines neid vaid kahel korral kahel aastal. 2011-2020 leidis aga aset seitse juunikuist kuumalainet. Kuna ka Nõukogude aastakümnetel on juunikuiseid kuumalaineid pigem harva esinenud, näitab seegi, et midagi on oluliselt muutunud.

Tallinna jt suuremad linnad muutuvad kuumalainete ajal tervisele ohtlikeks muuhulgas just soojussaarte efekti tõttu. Suured tumedad pinnad nagu asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused jne neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.