"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
PEALINNA PODCAST Miks Saksamaa ja Prantsusmaa idee Euroopa Liidu tippkohtumisest Venemaaga läbi ei läinud ning kuidas ajakirjanikud ei saanud jälle loomeliidu staatust? (0)
29. juuni 2021

Eesti koos teiste Balti riikidega soovis jätta Venemaa eemale ühisest lauast Euroopa Liiduga, nagu tahtsid Euroopa Liidu suurriigid? Kuivõrd põhjendatud see on? Kellele ikkagi ei sobi, et Maarjamäe memoriaali juures kerkib jalgpallihall?

Euroopa reisipiirangud võtavad vaatamata ühisele covid tõendile ikka veel silme eest kirjuks. Pealinna kümnendas podcastis arutlesid nende üle blogi Meediavaht toimetaja Allan Alaküla, kes viibis parajasti Narvas ning Pealinna toimetaja Aivar Jarne.

Rääkides Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekust kohtuda EL-i tipptasemel ühiselt Venemaa presidendiga, sõnas Alaküla, et Eesti võiks mõnest Euroopa suurte riikide ideest ka kinni haarata.

„Kui Eestile ei sobi suurte riikide uued algatused poliitilisel tipptasemel kohtumisest naabriga, kui ei soovi rakendada maksualaseid ettepanekuid või arendada kultuurialaseid kontakte, siis võiks mõelda, millist liitu me ikkagi soovime. Prantsusmaa-Saksamaa juhitav euroliit meile ka millegipärast ei meeldi,“ nentis ta.

Jarne märkis, et Euroopa riikidel on Venemaaga läbikäimisel ka oma huvid, mis pole tingimata samasugused, kui Euroopa Liidul tervikuna. „Ehkki Venemaale on kehtestatud sanktsioonid ning enne läbirääkimistelaua taha asumist nõutakse teatud eeltingimuste täitmist, ajab iga EL-i riik ka oma Venemaa poliitikat. Mida suurem riik, seda suurem huvi on seda teha oma huvidest lähtuvalt,“ märkis Jarne.

Samasugune virvarr valitseb tema sõnul ka Euroopa Liidu ühtse covidi tõendi rakendamisel piiriületusel. „Ehkki 1. juulist peaks see tõend tagama sujuva piiriületuse, on iga riik mõelnud eelkõige oma koroonaalasele olukorrale ning nii esitavad nad järjest uusi nõudmisi piiriületajatele. Olgu nendeks siis erinevate ankeetide täitmine või koroonaproovid riigipiiridel,“ tõdes Jarne.

Ajakirjanike staatusest kõneldes ütles Alaküla, et kui viiruskriis raugeb, siis ilmneb varasemast veelgi teravamalt ajakirjaniku ja ajakirjanduse kui loomevaldkonna määratlemise keerukus. „Üks vajalik filter on, et tunnustatud loomeliidus kvalifitseeruks toetustele tõepoolest ainult tegevajakirjanikud.“

Ta avaldas lootust, et veel enne oma riigi taastamise 30. aastapäeva näeme kultuuriministeeriumi eestvedamisel meediasektori rohkeid esindusorganisatsioone otsimas teid, kuidas tõsta ajakirjanikud jälle teiste loomeliitlaste tasemele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.