"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Keskkonnaamet kogub teavet karuputke uutest kasvukohtadest (0)
30. juuni 2021
Sosnovski karuputk Saaremaal. Foto: Maarja Nõmm

Keskkonnaamet ootab teateid karuputke võõrliikidest, et piirata nende ohtlike taimede levikut.

Oluline on teada anda ka üksikutest taimedest, sest üks taim võib anda kuni 100 000 seemet. Karuputke võõrliike on just praegu lihtne tähele panna, sest kätte on jõudnud nende õitseaeg.

Sosnovski karuputke ja hiid-karuputke on oluline tõrjuda, kuna need taimed on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele.

Edukaks tõrjumiseks on vaja teada kõiki kasvukohti

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekännu sõnul on riikliku tõrje õnnestumiseks vaja teada kõiki karuputke võõrliikide kasvukohti. “Igast tõrjumata kasvukohast levivad karuputke võõrliigid edasi. Seepärast ootame teavet taimede leiukohtadest kõikjalt – nii metsast, inimeste tagahoovidest kui ka põllu servast. Teretulnud on teated nii suurematest kolooniatest kui ka üksikute taimedega kohtadest,” ütles Eike Tammekänd.

Karuputke võõrliigid on 1,5-4 meetri kõrgused ja säravvalgete õitega taimed. Õiesarikates on üle 50, tipmises sarikas üle 100 väikese õisiku, alumised õisikud on pikemad kui keskmised. Taimede lehelabad on kuni ühe meetri laiused ja enam kui meetri pikkused, varred on jämedad, soonilised, karekarvased, punakate täppide ja triipudega. 

Alates riikliku tõrje algusest 2009. aastal jõuab igal aastal keskkonnaametini teateid uutest kasvukohtadest umbes sajal hektaril. “Selle põhjal võib järeldada, et teadmata kasvukohti on üle Eesti jätkuvalt veel üksjagu palju,” tõdes Tammekänd. Kõige suurem hulk teateid karuputke võõrliikidest laekubki nende õitsemisajal, mil säravvalgete suurte õisikutega taimed paistavad kaugele ja püüavad pilku. Teadaolevaid kasvukohti on üle Eesti ligikaudu 3000 hektaril, neid saab näha maa-ameti kaardirakendusest.

Teatamiseks kaks võimalust

Taimest teatamiseks on kaks võimalust: karuputke võõrliigist tuleb teha foto ja saata see koos asukohakirjeldusega aadressile info@keskkonnaamet.ee või sisestada vaatlus loodusvaatluste andmebaasi.

Sosnovski karuputk Saaremaal. Foto: Eike Tammekänd

Kõik taimede uued kasvukohad kaardistatakse, lisatakse andmebaasi ja liidetakse riikliku tõrje plaanidesse.

Tammekännu sõnul on väga teretulnud ka maaomanike või kohalike elanike enda tõrjetegevus. Keskkonnaamet on sel juhul igati valmis nõuga aitama. “Näiteks üksikuid taimi võib oma maalt ka labidaga välja kaevata. Seejuures on oluline kasutada kaitserõivaid ja kindaid ning katta nägu,” toonitas ta.

Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et nende kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. Eestis korraldab karuputke tõrjet keskkonnaamet ja tõrjetööd kestavad maist kuni septembrini.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.