"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
KOORONAAEG MUUTIS OSTUKÄITUMIST VIDEO! Kuller toimetas viiendale korrusele 300 kilo kaaluva toidupoe tellimuse (0)
30. juuni 2021
Foto Ilja Matusihis

“Päris mitu korda sai e-poest toitu tellitud,“ ütles oma ostukäitumist muutnud Ellen. „Kui varasemalt jooksin ikka iga päev toidupoest läbi, siis nüüd sättisime perega nii, et käisime poes ainult kord nädalas. Kõik oli kinni ja tarbekaupa sai ka käidud toidupoest ostmas, hea lai valik on tegelikult toidupoodides olemas.” 

Lapsevankriga Maximasse tulnud Liis muutis samuti oma harjumusi. “Ma juba väikeste laste pärast väga poes ei käinud,“ rääkis ta. „Nii üks kord nädalas ja siis ka üksi ja kiiresti ostunimekirjaga. E-poest ostsin kõike muud, aga toitu mitte.”

Ka poodi suunduv Vello kinnitab, et koroonamuutused on tuntavad. “Eks ma pidin muutma oma toiduratsiooni, kui ikka kuskile minna ei ole, ilmad ka sandid, siis istudki kodus ja sööd,“ lausus ta. „Mulle tundub küll, et ma võtsin kaalus juurde, kuigi kaalul käinud ei ole.”

Alguses osteti kartulit ja makarone, hiljem kalamarja ja veisefileed

Kuigi toidupoodide e-tellimused suurenesid möödunud aastal plahvatuslikult, on inimestele siiski omane, et tahetakse ise näha ja kaupa ka katsuda. Käisime Maxima – ketis uurimas, milliseid muutusi nemad ostlemises märkasid

Maxima Eesti müügidirektor Marge Kikas ütles, et kriisi alguses olid inimesed väga ebakindlad ning osteti ainult odavaid tooteid ja põhitoiduaineid.

„Hetkeostud kadusid ära, sest keegi ei teadnud, mis tulevik toob, osteti kartulit, piima, makarone, üldse kuivaineid,“ rääkis ta. „Ostukorv oli kindlasti suurem.  Aga, kui tuli teine laine, ja kõik kohad linnas kinni pandi, siis hakkasid inimesed hakkasid kodus palju rohkem ise süüa tegema. Valmistoitu osteti vähem ja osteti just kalleimaid toiduained. Võtame näiteks lõhe – esimese laine ajal lõhet peaaegu ei ostetud, kuid teise laine ajal nõudlus kasvas. Isegi kalamarja hakati rohkem ostma ja näiteks veise- ja pardifileed. Tundus, et inimesed igatsesid söögikohtade toitu.”

Maxima partner, kes inimestele toitu koju hakkas vedama, on Barbora. Barbora tegevjuht Kirke Pentikäinen kirjeldas olukorda e-poodides kui plahvatust.

“Aasta tagasi oli paanika täiesti laes, inimesed tellisid koju ühe näitena 300 kilo kaaluva toidupoe tellimuse,“ rääkis ta. „Seal oli üle kahesaja purgitoidu! No mõelge ise, kuidas see vaene kuller tassib 300 kilo toitu viiendale korrusele liftita majas? Olukord oli nii hull, et pidime hakkama saadetiste suurust piirama. Küll teine laine näitas, et inimesed on maha rahunenud, sügisel võeti asja ratsionaalselt. Ma mäletan, et kevadel olid isegi Päästeameti juhised, kus oli ära toodud, kui palju sul kodus varuks peab toitu ja vett olema, eks see paanika põhjustaski, samuti oli olukord täiesti võõras.”

Koroona esitas väljakutse ka toidutootjatele

Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et koroonakriisi alguses hakati kohest tähelepanu töötajatele pöörama.

„Me sõna otseses mõttes hoidsime hinge kinni, et ühtegi tööstusesse viirus sisse ei pääseks, sest siis ei oleks me suutnud ka toota vajaminevaid koguseid toiduaineid,“ lausus ta. „Järgmisena tekkis tohutu ostupaanika. Minu töös läks enne kuu aega, kui suutsime Eesti inimesi rahustada, et palun ärge ostke nii palju kokku.„

Potisepa sõnul pidi ta selgitama, et meie tootjad suudavad kõigile toidu tagada ka edaspidi.

„Aga sellises tempos, kui koheselt riiulid tühjaks ostetakse, see lihtsalt võimalik ei ole,“ meenutas ta. „Teine asi, kui te ostate toidukaupu, siis vaadake ka säilivusaegu. Suurtes kogustes kokkuostmine hakkas kalduma sinna teise, toiduraiskamise kanti. Võib öelda, et meie sõnumist saadi aru, rahvas hakkas šokist toibuma ja siis hakkas elu minema natukene normaalsemat rada.”

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et üks väga suur muutus oli ostukanalites.

„Inimesed hakkasid kasutama üha enam e-kanaleid,“ lausus Voog. „Oli mitmeid suuri kaubagruppe, mida polnudki teistmoodi võimalik osta. Aga toidukaupa ka, see suurus oli ikka 1/3 Eesti elanikest, kes seda tegid ja kasutasid seda võimalust osta just e-poest.“

Voogi sõnul kriisiaeg tekitas ka muudatusi, mis olid väga lühiajalised. „Kui kriisi alguses osteti väga palju purgitooteid ja kuivaineid, siis kriisi edenedes osteti sellist kaupa, mida sai küpsetamiseks ja ise toidu valmistamiseks kasutada,“ rääkis ta. „Nüüd on näha, et inimesed ei taha enam palju aega kulutada toidu valmistamisele, palju liigutakse väljas ja see kiirus ning mugavus on muutunud tähtsaks. Rohkem otsitakse mugavustooteid või neid, mis võimaldavad aega säästa.”

Toidu e-poest tellimisel ei suurenenud mitte üksnes inimeste hulk, kes seda kasutas, vaid suur kasv ilmestas ka erinevaid  vanuserühmi. Nii oli suur kasv eriti näha vanuses 18 kuni 24 ja 65+ inimeste seas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.