"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Muru teadlik hooldamine aitab luua linnas paremat elukeskkonda (0)
30. juuni 2021
Tallinna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Foto: Albert Truuväärt

“Haljastuse mõtestatud hooldamine ja sealhulgas tark niitmine aitab kaasa kvaliteetse elukeskkonna kujunemisele, elurikkuse säilimisele ja kliimamuutustega kohanemisele linnas,” tõdes linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. “Rohttaimedega tegelemine on üks võimalus neid eesmärke saavutada.”

Tallinn on otsustanud uue arengudokumendiga „Tallinn 2035“ pöörata varasemast enam tähelepanu haljastusele. Linnamaastiku tegevusvaldkonnas on eesmärgiks, et linnaruum oleks puhas, roheline ja atraktiivne.

Üle poole pealinnast on taimkatte all

Tallinna ruumiandmete registri järgi on pealinna pindalast üle 55 protsendi kaetud loodusliku või inimtekkelise taimekattega.

“Tegu on eriilmeliste haljas- ja rohealadega, mille hulgas leidub nii looduslikku rohumaad kui ka muruala, kus kasvab mitmeaastaste madalakasvuliste kõrreliste tihe kooslus, mida korrapärase niitmisega hoitakse ühtlaselt madalana,” kirjeldas Kupper.

Selleks, et haljastu tasakaalustatud areng ja vajalike hooldustööde sagedus oleks tagatud kõigis linnaosades ühtsetel alustel, on Tallinna Linnavalitsus kehtestanud määruse „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“.

“Korra järgselt liigitatakse haljastus hooldamise intensiivsuste järgselt nelja astmesse ning muru hoolduse nõuded avalikul alal jäävad vahemikku maksimaalsest kõrgusest 7 cm kuni niitmiseni kaks korda aastas,” selgitas linna maastikuarhitekt.

Ühes pargis võib olla mitu erinevat hooldusala

2016. aastal määrati avalikul alal olevale haljastusele hooldusintensiivsused ja seda lähtuvalt ala asukohast, keskkonnategurist, kasutusintensiivsusest ja hoolduse eesmärgist. Nii võib ühes pargis olla mitme hooldusintensiivsusega hooldatavat ala, aga ka näiteks maa-ala, mida intensiivselt ei kasutata ja hooldatakse väiksema tihedusega. Intensiivsemalt hooldatavate alade osakaal on vähenenud.

“Liigirikkuse suurendamiseks niidualadel on oluline just mõõdukas niitmine. Harvemini niites on küsimuseks millal niita ja millega. Niitmise aja valikul sõltub see ilmastikuoludest ja mida soovime niitmisega saavutada,” tõdes Kristiina Kupper.

“Kui oluline on pidurdada umbrohtumist niidul, siis tuleks niita varem ja kui sooviks on alal kasvavate taimede paljunemine, siis tuleb niita peale nende seemnete valmimist ja varisemist. Suvelõpul niitmine soodustab lisaks õiterohkusele ka tolmeldajate liigirikkust ja arvukust. Oluline on jälgida, et niitmine toimuks ligikaudu 10 cm kõrguselt, sellega on võimalik luua – olenevalt kasvukohast – soodsamad kasvutingimused nt ristikutele või kukeharjadele.”

Kupper lisas, et kui niitmisel kasutatakse tehnikat, mis purustab niitmisjäägid, võib see jääda maha. Jälgima peab, et niitmisjääkidest ei tekiks kulukihti, mis hakkab lagunema ja mille all taimestik võib hävida.

“Kui niidetakse tehnikaga, mis lõikab rohttaimed tervelt, ilma purustamata, tuleb niitmisjäägid koristada mõne päeva jooksul peale niitmist. Niitmisjääkide eemaldamisega surutakse alla domineerivaid taimeliike ja muudetakse seeläbi mitmekesisemaks tolmeldajate toidulaud,” märkis Kupper.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.