"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: vesinikul on Eestis enim potentsiaali transpordi valdkonnas (0)
30. juuni 2021
Mats Õun

Valmis on saanud riigikantselei, keskkonnaministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuring, mille kohaselt on Eestis suurim potentsiaal vesiniku kasutuselevõtuks transpordi valdkonnas, vahendas BNS.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on uuring üheks aluseks Eesti vesiniku teekaardi koostamiseks, mille keskkonnaministeerium ja MKM panevad kokku detsembriks.

“Teekaardi koostamisega paralleelselt kavandame ka erinevaid toetusmeetmeid, et taastuvenergia toel toodetava vesiniku kasutuselevõttu soodustada – oleme Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastust kavandanud toetada vesiniku väärtusahelate loomist 50 miljoni euroga,” ütles Mölder pressiteates.

Heitkoguste vähendamine

Ministri sõnul järeldatakse analüüsis, et vesiniku tarvituselevõtuga oleks Eestis võimalik 2050. aastaks vältida kuni 4,4 miljonit tonni süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid ning luua vesiniku tootmise ja kasutamisega seotud sektoritesse kümneid tuhandeid uusi töökohti.

Uuringus modelleeriti Eestis vesiniku kasutuselevõtuga kliimaneutraalsuse suunas liikumise võimalusi. Ambitsioonika stsenaariumina analüüsiti üleminekut mahukale vesiniku tarbimisele ja ekspordile ning madalama stsenaariumina vesiniku kasutuselevõtu mõju olulisemates sektorites.

Transpordi valdkonnas soovitavad uuringu koostajad keskenduda raudtee kaubaveole, laevadele ja pikamaa veokitele, kus süsinikuheitega kütuse tarbimine on suurem ja muud keskkonnasõbralikud kulutõhusad alternatiivid, sealhulgas elektrifitseerimine oleks keerulisemad. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on uuring väga hea eeldus edasiste tegevuste kavandamisel mitmetes valdkondades. “On hea meel näha, et üks minu südamelähedaseid valdkondi – transport – on suurima potentsiaaliga. Veelgi enam, juhul kui suudaksime vesinikku toota maailma mastaabis konkurentsivõimelise hinnaga, avaks rohevesiniku tootmine ning näiteks laevanduses ja lennunduses kütusena kasutamine meile uued ekspordivõimalused,” nentis ta.

“Vesiniku potentsiaali realiseerimisel Eestis on võtmeteguriks taastuvelektri tootmise mitmekordistamine – aastal 2050 vajaksime isegi kuni seitse korda rohkem taastuvelektrit ainult vesiniku tootmise jaoks kui meie tänane toodang. Uuring kinnitab, et me ei saa pelgalt tänase elektritarbimise järgi oma taastuvelektri vajadusi hinnata ning peame edasi töötama selle nimel, et meile tuleks näiteks tuuleparke nii maismaal kui merel,” lisas Aas.

Transpordi valdkonna kõrval on uuringu kohaselt vesiniku kasutusevõtul potentsiaali ka hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses. Hoonete energiavarustuses oleks vesinikul potentsiaali koostootmisjaamades, mille tulemusel saaks vesinikuga järk-järgult asendada senist maagaasi kasutamist hoonete soojusega varustamisel.

Tööstussektoris oleks vesiniku potentsiaalne kasutegur fossiilsetel allikatel põhinevate keemiatoodete impordist sõltuvuse vähendamises. Keemiatoodete koguseid oleks võimalik vähendada kodumaiste ammoniaagi- ja metanoolitööstuste rajamisega, mida toetab juba olemasolev keemiatoodete tootmiseks vajalik infrastruktuur.

Tagavaraenergia tekitamine

Elektrienergia toomise seisukohast oleks vesinikku mõistlik toota ja salvestada eelkõige tagavaraenergia tekitamiseks nii elektrivõrgu väliste alade katteks saartel või muudel võrguvälistel territooriumitel kui ka elutähtsate teenuste, näiteks telekommunikatsiooni ja meditsiiniteenuste toimimiseks.

Analüüs puudutab perioodi 2021–2050, kuid detailsemalt keskendub aastatele 2021–2030, kuna suuremahuline vesiniku kasutuselevõtmine maailmas saab eeldatavasti laiemalt hoo sisse eeloleva kümnendi jooksul. Vesiniku suuremale kasutamisele annavad oodatavalt tõuke EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühiku hinna kasv, järjest ambitsioonikamaks muudetavate energia- ja kliimaeesmärkide poole liikumine ning vesinikutehnoloogiate areng. 

Uuringu viisid läbi Civitta Eesti AS, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.