"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
SUVISED LASTETRAUMAD Väiksemad lapsed vigastavad end mänguväljakul, suuremad saavad viga batuudi-, rula- ja rattaõnnetustes (0)
30. juuni 2021
Tüüpilisematest suvistest lastega seotud õnnetusjuhtumitest võib välja tuua erinevaid põletushaavu, vigastusi muruniidukitega ning koera-, rästiku- ja putukahammustusi. Foto: Pixabay

“Kuna laste käsutusse jõudvad liikumisvahendid võimaldavad välja võtta üha suuremaid kiirusi –  ATV-d, trikirattad, tasakaaluliikurid, elektrilised rattad, one-wheel-rulad, mopeedid, jooksurattad – jääb mulje, et ka traumasid on rohkem ning need võivad kaasa tuua tõsisemaid vigastusi,” selgitas Tallinna Lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Boroško.

Boroško sõnul on aastate lõikes on lastega juhtuvad õnnetused ja nende arv enam-vähem samad.

Kui väikelapsed jõuavad traumapunkti sageli mänguväljakutel ja kodus juhtunud õnnetuste pärast, siis suuremad saavad Boroško sõnul viga batuudi-, rula- ja rattaõnnetustes. “Batuudiõnnetuste arv on mõnevõrra kahanemas, andes maad uuema aja trendile: tõuke- ja elektritõkeratastele, millega kukkudes on oht saada tõsiseid näo- ja peapiirkonna vigastusi ning luumurdusid,” lisas ta.

“Tüüpilisematest suvistest õnnetusjuhtumitest võib välja tuua veel erinevaid põletushaavu, vigastusi muruniidukitega ning koera-, rästiku- ja putukahammustusi.”

Tervet päeva rannas lapsega veeta ei tasuks

Lastearst ja lastekaitse liidu president Ene Tomberg soovitab rannakotti pakkida hapuka veega pudel ja kodumaised kurgid ning veekogu äärde jõudes vetelpäästelt lastele käepael nõutada. 

“Oleme jaganud linna avalikes randades vetelpäästele väikesed oranžid käepaelakesed laste jaoks juhuks, kui mudilased mänguhoos vanemaist liiga kaugele liiguvad,” rääkis linna sotsiaal- ja tervishoiuameti tervisesektor juht Ene Tomberg. “Käepaelale kirjutab rannavalve kontaktnumbri, mis aitab lapse vanema juurde tagasi toimetada.”

Suvel on randades abiks ligi 40 rannavalvurit, neist neli pikimate rannaaladega Stroomil ja Pirital, ülejäänud kohtades on korraga kohal kaks G4S töötajat. Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe ja Harku randades töötab vetelpääste augusti lõpuni kella 10–20.  Avalikus supelrannas on ujumisala tähistatud poidega.

Selles alas on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb reeglina vetelpäästjate vaatevälja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele. Väikelastel tuleb aga supeldes silm peal hoida pidevalt.

Äärega peakate kaitseb silmigi

“Number üks reegel on väikseid lapsi omapead randa mitte lubada,” ütles Tomberg. “Veega liivalossi ja kraavide ehitamine on kõigiti hea tegevus, rannatekil mänguasjaga mängides hakkab tal peagi igav. Kuuma ilmaga aga ei tohiks neid päris paljalt ringi joosta lasta,” hoiatas ta.

“Ärgem unustagem, et laps mängib liiva sees, mis võib kergesti higisele kehale kleepuda ja lapsele ebamugavust tekitada. Nii et ikka vähemalt väiksed püksikesed jalga! Unustada ei tohi suvemütsi, sest päike on praegu eriti terav. Kui peakattel on väike ääreke, kaitseb see silmi terava valguse eest,” märkis TOmberg.

“Me kõik tahame kui mitte pruuniks saada teiseks juuniks, siis kõrbemiseni päevituda kindlasti. Lapse nahk on aga hästi õrn, selle kaitseks tasub valida sobiv kreem. Päikesepõletus on vägagi valulik. Tervet päeva rannas lapsega veeta ei tasuks.”

Limonaadi asemel võiks rannakotti pakkida puhta hapuka vee.

“Laps veetustub väga kiiresti. Seega tuleks rannas teda aeg-ajalt enda juurde kutsuda ja talle juua pakkuda, soovitavalt mitte magusat,” ütles Tomberg.

“Kõige parem on puhas vesi! Kui ema sinna hommikul veel pisut sidrunit või haput mahla lisanud, on see väga hea rüübe lapsele. Süüa võiks rannas lapsele pakkuda midagi kerget, kindlasti mitte magusaid komme. Näiteks pestud puuvilja või kodumaist kurki, mille oleme pisut nagu unustusse jätnud,” soovitas kogenud lastearst.

“Kurki võib anda nii kooritult kui pestult koorimata. Samuti on hea ranna jaoks karbikesse arbuusi lõikuda. Tavaliselt on randade juures ka metsaalused, kus hea eredale päikesele varju leides jalutada. Autos ei tohi unustada, et kuumus võib seal vägagi kõrgeks kerkida ja lapsel võib seal paha hakata. Pigem võtke laps poodi kaasa!” soovitas Ene Tomberg.

Päästjad on pidanud veeõnnetusse sattunud lapsi otsima neljal korral

“Kuna lõviosa veeõnnetusi lahendavad ära rannavalve ja vetelpääste, jõuavad Päästeametini vaid sellised sündmused, kus olukord on juba kriitiline ja selle lahendamiseks on vaja kaasata suuremad jõud,” märkis Päästeameti kommunikatsiooninõunik Silver Kuusik. “Suurem osa rannas juhtunud ohtlikest olukordadest saavad õnneks koheselt kiire lahenduse ja enamasti õnnestub ka halvimat vältida.”

Sel aastal on Päästeamet alates aprillikuust saanud neli lastega seotud ranna- ja veeõnnetuste väljakutset:

·         Aprillikuus kukkus Lääne-Eestis jõkke väikelaps, kelle kiirabi viis kontrolli.

·         Juuni alguses teatati, et Pärnus on ühe veekogu kaldal lasteriided, rätik ja jalgratas. Rõivaid märganud inimesed kutsusid abi. Päästesündmuseks juhtum ei arenenud, kedagi päästa ei tulnud.

·         Juunikuus juhtus traagiline õnnetus Viimsis Kelvingi sadamas,  kui uppus 6-aastane laps.

·         23. juunil said päästjad väljakutse Ida-Eestis, kus kaks last olid täispuhutava madratsiga jõesuudmest mere poole triivinud. Päästjate saabumise ajaks olid lapsed kaldal tagasi ning nende elule ohtu ei olnud.

“Suvesoojaga veedavad paljud pered aega värskes õhus, liigutakse looduskaunitesse paikadesse, suvilatesse ja koduõuedesse. Pere pisemad on harjunud päikeselise ilma korral hullama neile valmispandud basseinides ja vannides, kodutiigidki mõjuvad lastele magnetina,” ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. 

“Väikelastel on sageli soov kõike ise järele proovida, katsuda, maitsta, loopida, igale poole ronida ning seetõttu võivad nad kergesti õnnetustesse sattuda. Avalikes randades, kus võõra keskkonna tõttu on oht lapse kadumiseks suurem, on harjutud lastel rohkem silma peal hoidma. Kodune õueala tundub aga sageli turvaline ja võib tekkida olukordi, kus järelevalveks tundub piisavat sellest, kui teiste toimetuste kõrvalt aeg-ajalt veendutakse, et laps on vaateväljas,” sõnab Virkala.

Reeglina on väikelapsed Virkala väga impulsiivsed, mistõttu võib rahulikult mängiv laps hetkega meelt muuta ja ohtu sattuda. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiiresti – uppumiseks pole tarvis enamat, kui vee läheduses paariks minutiks laps silmist lasta. “Uppumine on üldjuhul vaikne sündmus, karjumise ja appihüüdmiseta,” hoiatas Virkala. 

Mõned meeldetuletused lapsevanematele suveks:

·         Aastaid aias seisnud batuutide metallkonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja kontrollida batuudi ümber olevate kaitsevõrede pidavust. Mitu last korraga/suured ja väikesed inimesed läbisegi batuudil võib lõppeda õnnetult.

·         Vette kukkumise vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel aiaga piirata. Avatud kaevud tuleb kinni katta ja järsud kaldad tasub teha prügist puhtaks – nii hoiab ära libisemised. Ohtlikud võivad olla ka veega täidetud kastmistünnid ja muud veeanumad – ka need peavad olema kaetud, et lapsed ei sattuks uppumisohtu.

·         Väikelapsi ei tohi jätta hetkekski järelvalveta – olgu see siis koduseinte vahel või ka väljaspool – liiga sageli on olnud vanemate tähelepanu mujal, kui lapsed õnnetusse sattuvad.

·         Päikesepõletuste vältimiseks tuleks tingimata kasutada päikeseblokaator-kreeme. Muude põletuste esmaabiks peaks igas kodus olema BurnGel- või BurnShield-geeli. Vältida tuleks pantenooli kasutamist. 

·         Metsas või põllul rästikut nähes – mitte torkima hakata, vaid taganeda või rahulikult mööda minna ja lasta ka ussikesel rahulikult minema libiseda.

·         Rataste ja tõukeratastega – eriti elektritõukerattaga – sõites peaks kandma kiivrit. Mitmekesi ühe tõukerattaga liikuda ei tohi ning lubamatu on sõita tõukerattaga, väikelaps süles!

·         Ikka veel võetakse lapsi jalgratta pakiraamile, unustades, et ümbrust uudistav väike inimene võib unustada jalgu kodaratest eemal hoida ja sedasi raskesti viga saada.

·         Ka rannas tuleb pere kõige pisematel pidevalt silma peal hoida ning juba aegsasti tuleb lastele selgitada ka veega kaasnevaid ohtusid. Ohutus ja hoolas jälgimine on siin kohal asendamatud abilised, et vältida õnnetustesse sattumist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.