"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
POLITSEI HOIATAB KELMIDE EEST Petturite tõttu jäävad oma säästudest ilma vahel isegi mitu põlvkonda korraga (0)
01. juuli 2021
Foto: Pixabay

“Kahjuks peame sageli tegelema näiteks selliste juhtumitega, kus inimese pangakonto on seotud tema vanemate ja lastega ning seeläbi jääb petturite tõttu oma säästudest ilma vahel isegi mitu põlvkonda korraga,” nentis Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht, politseileitnant Raimo Kalju.  

Juba mullusest suvest alates on Eesti elanikke üha sagedamini kimbutanud petukõned venekeelsetelt helistajatelt, kes esitlevad end mõne Eestis tegutseva panga töötajana.

Segadusse aetud inimesele saadetakse SMS-i teel Smart-ID link, mille kaudu PIN-1 ja PIN-2 koodide sisestamine annab aga kurjategijatele ligipääsu tema pangakontole.

“Tavapärase skeemi kohaselt teavitab helistaja inimest tema pangakontol toimuvast kahtlasest tehingust, mis on vaja kiiresti peatada. Kelmide jutt on reeglina ladus ja professionaalne ning ei jäta esialgu kahtlustki, et tegemist on ehtsa pangatöötajaga,” ütles Raimo Kalju.  

“Kelmid suudavad selliselt eksitatud inimese erinevatelt kontodelt vaid sekunditega raha kokku koguda ning võtta tema nimel isegi väikelaenu. Varastatud raha rändab seejärel keerukate skeemide kaudu erinevatesse, üldjuhul kaugetesse välisriikidesse ning anonüümsetesse krüptorahakottidesse,” selgitas Kalju. “Kaasaegsete, kiirete makseteenuste puhul on juba teostatud ülekannete peatamine aga äärmiselt keeruline ning tihti isegi võimatu,” tõdes ta.

Kuritegevus liigub digimaailma

Aina enam teenuseid on Raimo Kalju sõnul kolinud elektroonsetesse kanalitesse ning silmast-silma suhtlemist on jäänud vähemaks. “Oleme harjunud, et saame teha kõik asjatoimetused kiirelt ja mugavalt läbi interneti ning telefoni teel. See pole aga jäänud märkamata kurjategijatele, kes samuti ajaga kaasas käivad ning pimedate nurgataguste asemel oma tegusid mugavalt koduse arvuti kaudu toime panevad,” tõdes politseileitnant.

“Helistamiskelmuste puhul tuleb meeles pidada, et sageli asub see „kodu“ väljaspool Eestit. Helistamiseks ei kasutata tavalist lauatelefoni ning varastatud raha ei kanna kelm otse isiklikule arveldusarvele,” märkis Kalju.

“Kaasaegse tehnoloogia ning internetist vabalt kättesaadavate, seaduslike anonüümsust pakkuvate arvutiprogrammide abil on kurjategijatel võrdlemisi lihtne peita oma jälgi ning jääda tabamatuks. Välisriikides asuvate kurjategijatega võitlemisel sõltume aga kohaliku politsei heast tahtest, koostöövalmidusest ning vastava riigi seadusandlusest,” lisas ta.

Inimesed ei pelga politseilt abi küsida

Kogenud politseiametniku sõnul töötab Eesti politsei igapäevaselt selle nimel, et petised oma kätt meie inimeste rahakotti ei sirutaks. “Kahjuks peame sageli tegelema näiteks selliste juhtumitega, kus inimese pangakonto on seotud tema vanemate ja lastega ning seeläbi jääb petturite tõttu oma säästudest ilma vahel isegi mitu põlvkonda korraga,” nentis Kalju.

Vähimagi kahtluse puhul pettuse lõksu langemisest tuleb sellest aga pangale võimalikult kiiresti teada anda – mida rohkem aega on makse tegemisest möödunud, seda väiksem on tõenäosus rahale jälile saada.

“Tänu tõhustatud turvameetmetele ning just operatiivsele tegutsemisele on pangad ja politsei suutnud mitmetel juhtudel pettuse toimepaneku ära hoida. Koostöös pankade ja teiste asutustega oleme sulgenud mitmeid kanaleid, mida petised oma skeemides kasutasid,” ütles Kalju.

“Eestit välismaailma eest täielikult lukku keerata pole võimalik,mistõttu peame oluliseks ka teavitust ja ohtude eest hoiatamist. Seejuures on meil hea meel, et paljud inimesed on julgenud politseile petukõnedest ja neile tekitatud kahjust teada anda,” lisas ta.

Tähelepanelikkus aitab petiseid tabada

“Päris pangatöötajad ei küsi mitte kunagi kliendi PIN-koode, internetipanga kasutajatunnust, isikukoodi ega pangakaardi detaile,” selgitas Raimo Kalju kõige olulisemat märguannet selle kohta, et inimene võib olla sattunud petturi ohvriks. “Smart-ID’ga tuvastamisel ütleb pangatöötaja alati kliendi telefoni ilmuva turvakoodi. Ohumärgiks on ka see, kui PIN-koode palutakse sisestada korduvalt.”

“Samuti helistavad petised tavaliselt välisriigi suunakoodiga telefoninumbritelt või panga infoliini meenutavalt numbrilt, mis näeb aga Eestis kasutusel olevate telefoninumbritega võrreldes ebaloomulik välja. Tundmatu helistaja puhul tasub kindlasti eelnevalt kaaluda kõnele vastamise vajalikkust ning suhtuda räägitavasse skeptiliselt,” soovitas staažikas korravalvur.

Reeglina ei valda petised Raimo Kalju sõnul eesti keelt, millega päris pankade töötajad kindlasti hätta ei jää. “Kahtluse korral tuleks helistajale välja pakkuda suhtlemist eesti keeles. Politseile on teada mitmeid juhtumeid, kus petised sellisel puhul kõne kiiresti lõpetavad. Samuti tasub tähele panna helistaja kõnemaneeri: kelmide keelekasutus, väljendid ja isegi hääldus erinevad sellest, millega Eestis elavad vene emakeelega inimesed harjunud on.”

Turvalisus sünnib koostööst

“Soovitame kõigil inimestel olla tundmatutele telefoninumbritele vastamisel väga tähelepanelik. Kahtluste korral on mõistlik kõne katkestada ning samale numbrile mitte tagasi helistada. Enda pangakonto seisu kontrollimiseks tuleks ise pangaga nende ametliku infotelefoni kaudu ühendust võtta,” soovitas Raimo Kalju.

“Enamus kannatanutest on vanemaealised ning paneme kõigile südamele, et nad oma eakaid pereliikmeid petiste eest hoiataksid. Kõikidest juhtumitest, kus on helistatud end pangatöötajaks nimetav isik, palume teada anda Häirekeskuse lühinumbril 112. Ühiselt tegutsedes suudame end petiste eest kaitsta ning luua turvalisema elukeskkonna.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.