"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Estonial hukkunute esindaja mures vraki uurimise pärast (0)
02. juuli 2021
Parvlaev Estonia. Foto: Scanpix

“Mitmed asjad teevad meile vägagi muret. On uskumatu, et ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas, kes rahvusvahelist uurimist juhib, pole siiani saanud hakata looma oma meeskonda, mis oli eelarves ette nähtud,” ütles Estonial hukkunute lähedasi ja pääsenuid esindava MTÜ Memento Mare juht Raivo Hellerma.

Estonial hukkunute lähedasi ja pääsenuid esindava MTÜ Memento Mare juhi Raivo Hellerma sõnul on Estonia vraki uus uurimine kannatanud häbematult palju Eesti riigi tegemata jätmise tõttu, kirjutab Postimees. 

“Ka hangetega sai alustada alles juunis, sest kuigi valitsus oli raha eraldanud, on edasine bürokraatia võtnud häbematult kaua aega. Võib-olla poliitikutel on pakilisemaid asju, aga mulle tundub küll, et haldussuutmatus on selle asja nimi,” lisas Hellerma.

Tema sõnul on nad kohtunud riigikantselei esindajatega kolmveerand aastat, kuid selle aja jooksul pole eriti midagi juhtunud.

“Rootsis on asjad liikunud paremini ja mitmed hanked paistavad olevat tehtud ka läbi Rootsi, sest seal on võimekus olemas. Samas see paneb õlgu kehitama, kui me räägime Eesti juhtivast rollist protsessis. Mulle tundub, et Estonia uuringute igati pühendunud juht Rene Arikas peaks saama rohkem tuge, see kuluks talle ära. Kui Rootsis tegeleb Estonia uurimisega neli täiskohaga töötajat, siis Eestis tegeleb optimistlikult võttes pool inimest ja see poole kohaga töötav inimene peaks juhtima kogu seda mahukat protsessi,” vangutas Hellerma pead.

Ta ei ole ülearu optimistlik ka neljapäeval algava vraki ümbruskonna eeluurimise suhtes.

“Ka see tehnika, millega need laevad varustatud on, on praeguse olukorra peegel. Võib-olla oleks olnud plaanid ambitsioonikamad ka esimeseks etapiks, aga need on need laevad, mis olid hetkel olemas. Hea, et vähemalt allveerobotiga tegutsemine plaanis sees on, sest kui oleks puhtalt merepõhja mindud uurima, siis oleks olnud väga raske pärast selgitada, kuidas me üldse oleme edasi liikunud,” kõneles Hellerma.

Samas on Rene Arikasel tema sõnul Estonial hukkunute ja pääsenute lähedaste usaldus ja toetus olemas.

“Ta on näidanud ennast inimesena, kes saab aru, mis toimub, ja pole häbenenud rääkida probleemidest. Ei ole ju tal kui ametnikul kerge kellelegi näpuga näidata, aga meie küsimuste peale teatud asjaolud tulid välja. Aeg läheb ja kui esialgu olid planeeritud põhiuuringud järgmise aasta kevadesse, lõpetamisega suvel, siis praeguse tempo juures ei pruugi see nii minna,” ütles Hellerma.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.