"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO JA FOTOD NÄITUS "KÕLVATU TALLINN": Mitu korda nädalas pidid prostituudid saunas käima ja miks löödi Elfridet kahvliga rindu? (0)
03. juuli 2021
Mats Õun

Linnamuuseumi näituse „Kõlvatu Tallinn“ esimeste külastajate hulgas oli kaks eakat prouat, kes muuseumi tulles langetasid otsuse, et kui juba siin oleme, vaatame selle näituse ka ära.

Tekkis teemasid, mida arutada, millest vestelda. Näiteks saja aasta tagused prostituutide fotod. Prouad võtsid asja kokku, öeldes: „Eks elus ole juba kõike nähtud.“  

Vaata galeriid (36)

„Näitus räägib seksuaalsusest, seksuaalsuhetest ja -tabudest ja pigem selle äärealadest, mitte harmoonilisest perekonnasuhtest,“ ütles Linnamuuseumi Kaupmehemaja juhataja ja näituse projektijuht Made Isak.

Prostitutsioon, abieluvälised suhted ning suguhaigused ja nende ennetamine on kõik teemad, millest pole liialt palju räägitud. „See on ju ka Tallinna ajalugu, millest sobibki Tallinna Linnamuuseumis rääkida,“ sõnas Made Isak. „Eriti kui me räägime prostitutsioonist ja lõbumajadest – see on ju linnakultuuri ilming ka. Kui me vaatame ühiskonnas ringi, siis on hästi näha, et need teemad on läbi rääkimata ja mõtestamata. Ikka ja jälle tõstab pead mingi valehäbi või tabu või asjatute hinnangute andmine. Kui me siin muuseumis näitame eeskuju ja nendest asjadest ausalt ilma keerutamata räägime – ka seksuaalsusest ja prostitutsioonist.“

Linnamuuseum loodab, et ehk toob näitus kaasa selle, et ühiskonnas tuleb julgust juurde.  

Kuraator Madli Vendik ütles, et tema jaoks oli suur üllatus, et antud teemalisi uuringuid on hästi misogüünselt (naisi vihkavalt) tehtud. Naiste keskselt ja hinnanguid andes. Mõned seigad ja lood on päris rasked olnud, mis on tulnud ka projektijuht Made Isakul läbi mõelda, et kui keeruline see minevik on olnud.  

Suhtumine, hinnangud ja karistused 

Esimese kohana satutakse näitusel kirikusse, kuivõrd see on olnud sajandeid inimestele selline moraalimajakas, kes ütleb, mis kõlbeline, mis kõlvatu. Siin räägitakse hinnangutest ja karistustest. Kirikus on pandud inimesi häbipinki. Samuti toimiti ilmalikult – raad on karistanud nii häbiposti panemisega kui naistel juuste maha lõikamisega.  

Juba keskajal oli üks karistus linnamüüride vahelt välja saatmine, aga ka vabariigi perioodist on teada, et kui prostituut jäi vahele näiteks joobnudpäi tänaval inimeste tülitamisega, siis saadeti Tallinnast välja. Mõnikord nad tükkisid tagasi ja tuli väljasaatmist korrata.  

Näituse tekstid mustal taustal on ajaloolised põhitekstid, beežid ovaalid aga on kõrvutamine tänase päevaga. Kui me räägime kriminaalseadustikust ja sellest, kuidas tahtevastaseid seksuaalakte on reglementeeritud või nendesse suhtutud, siis kohe kõrval on info kuidas tänasel päeval asjad on.

„Mõnes kohas tekib tunne, et võiksime edasi hüpata kiiremini,“ lausus Made Isak. „Näiteks suhtumises kõige vanemasse ametisse või ka üldse naise seksuaalsusesse – seal on halvakspanu, tühistamist või inimlikkuse äravõtmist üsna palju.“  

Inimloomus on läbi aegade olnud sarnane

Alati on olnud ihad ja neile on otsitud rahuldust. „See, et me näituse nimes kasutame sõna kõlvatu, tegelikult tahaksime, et inimesel tekiks mingi ebakõla – kas ikka tõesti?“ selgitas näituse projektijuht. „Kui me olemegi kogu aja sellised, inimestel on vajadused, mis sellest siis on? Miks me sellest rääkida ei võiks? Võibolla polegi hinnangut vaja anda. Kui me hakkas lihtsalt inimestele moraali lugema, et ärge enam häbenege ja pidage tabuks, rääkige oma lastega ausalt. Siis on see lihtsalt ebameeldiv moraalilugemine. Seda pole kerge vastu võtta. Siin on aga inimesel lihtsam teemale läheneda. Kui me kõigepealt vaatame natuke kaugemalt ja abstraktsemalt, mis ajaloos on olnud, siis on see „pehmem“ sissejuhatus selliste teemade vastuvõtuks.“ 

Lahkemate naisterahvastega piirkonnad olid teada  

Keskajal olid teatud tänavad, kus oli lõbumaju rohkem. 16.sajandil keelati linnamüüri sees lõbumajade pidamine ära, siis suunduti eeslinnadesse, eriti just Kalamajja tänu sadamale. Vabariigi perioodil oli Mardi tänav ja sealne kant kuulus lõbumajade poolest. Ja halva mainega Dunkri tänav, kus tegutses Dunkri-Lonni ja paljud tema ametikaaslased. 

Keskajal oli linn piisavalt väike, et kõik teaksid ja lõbumajad tegutsesid ju avalikult – see polnud mingi saladus ega häbiasi. Eks ka naised ise püüdsid tänaval kliente ja hilisemal ajal olid variant ka restoranis ja baaris kokkuleppele saamine. Muidugi ka voorimehed ja taksojuhid teadsid, kuhu soovijad sõidutada.  

Küsimusele, kas näitusel räägitakse ainult nais prostituutidest, vastas Made Isak, et mehi on ka olnud. „Meie näitus väga-väga riivamisi puudutab  seda teemat. On üks koht, kus natuke saab aimu vabariigi perioodil tegutsenud meestest, aga andmestik nende kohta on väga napp,“ lausus ta.

Tallinnas anti välja bordellimäärus

Näitusel saame teada erinevatest lõbuasutustest – näiteks saunad, kõrtsid ja vabariigi ajal restoranid, kabareed. Näeme luksuslikku bordelli ja selle eesruumi. Selle järel ühe vaese prostituudi elukorterit ja räägitakse tema lugu.  

Siis tuleb lõbuelust järsk pööre – samm karmi reaalsusesse, meditsiinilised teemad. Astume arsti kabinetti ja seal on instrumendid, räägitakse kollasest piletist, mida prostituutidele jagati. Suur rõhk on suguhaigustel, eriti süüfilisel, mis levis epideemiliselt.

Näitusel on üsna võikalt süüfilis esile toodud, illustreerimaks seda, et kui inimene selle nakkuse tol ajal külge sai, siis võis see areneda väga kaugele ja surmaga lõppeda.  

„Kõlvatu Tallinn“ üllatab huvitava installatsiooniga (üldsegi mitte pornograafiline), millel on saja prostituudi pildid. Avalikud naised, kes Tallinnas töötasid. Fotod olid politsei kataloogis, sest prostituudid pidid end politseis registreerima. Kataloogi pidamist alustati saksa okupatsiooni perioodil. Seal on ka juba pildid, kuna varasemalt olid lihtsalt nimekirjad.

„Kataloogis on vähem kui aasta jooksul registreeritud rohkem kui 250 naise foto, näitusel on alla poole nendest,“ sõnas Made Isak. „Nagu äritegevuse register. Prostitutsioon oli reguleeritud. Tallinnas anti välja bordellimäärus, mis rangelt reglementeeris, kes tohib bordelli pidada, millised on nõuded. Vanusepiirid olid määratud – naisterahvas vanuses 30 kuni 60 aastat. Lapsed „tööruumides“ ei tohtinud viibida. Bordelli pidaja pidi ka politseis end registreerima. Tema pidi hea seisma selle eest, et ruumid oleksid puhtad ja tuulutatud. Bordelli pidaja vastutas ka selle eest, et töötajad korralikult arstlikus kontrollis käiksid, end peseksid ja linad oleksid puhtad.“  

Lahke anniga naised aastast 1439

Kõige vanemad teated prostitutsioonist Tallinnas on aastast 1439, kus üks naine kurdab, et tema mees on käinud „lahke anniga“ naiste seltsis õlut „lakkumas“.  

„Kõlvatu Tallinn“ puudutab ajavahemikku keskajast kuni teise Ilmasõja alguseni, sest kuskil peab ju näitus lõppema. Nõukogude aega ei puudutata. Üks põhjustest võib ehk olla ka see, et noist aegadest on inimesi, kellele tollased teod ja tegemised võivad veel haiget teha.

„Paljud küsivad, miks karmid 90ndad pole näitusele jõudnud,“ ütles Isak. „Kui mõned tahaks omi mälestusi jagada – muuseum kavatseb teha publikuprogrammi (üritused, loengud, vestlusõhtud), mille raames leiab see aeg käsitlemist. Publikuprogrammid alustavad sügisest ja aitavad näitust elavana hoida ja paremini teemat vahendada.“  

„Taolist näitust pole Eestis varem olnud,“ kinnitas Made Isak. „Teemat on küll natukene uuritud, mõned artiklid avaldatud. Palju on sellega tegelenud Heino Gustavson, kellelt on ilmunud ka raamat „Kõige vanem elukutse“.

Vanema perioodi uurimisel oli suureks abiks Inna Põltsam-Jürjo ja Tartu teemale keskendub Jens Raevald, kes selle teema doktoritöö tasemel uurida võtnud.“  

Kas alla 16 aastat keelatud? 

„Näitusel on tõesti vanusepiirang, kuna paaris kohas on oma ajastu pornograafilised kujutised täiesti nähtavalt välja pandud,“ tunnistas Made Isak. „Konsulteerisime vajalike institutsioonidega ja saime soovitused, et peaks olema vanusepiirang, mis jääb lapsevanema enda otsustada, kas ja kui palju on ta valmis neid asju selgitama. Suurem osa näitusest on selline, mida saab probleemideta ka alaealine vaadata.“  

Sügisel kavatseb Linnamuuseum ka haridusprogrammi käivitada, et noori kutsuda ja rääkida seksuaalsusest, suhetest ja ehk mingitest ootustest ja väärarusaamadest. See on ka üks muuseumi ja näituse missioonidest.  

Näitus on avatud 2023 aasta aprillikuuni.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.