"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
100 aastat tagasi: valepolitseinikud, kodumaise filmi esimesed sammud, juudivastased plakatid ja Kalevi ujula rajamise plaanid (0)
04. juuli 2021
Ajaleht Waba Maa 3. juulil 1921

1921. aasta juuni viimane nädal tõi lisaks jaaniaja- järellainetusele uusi uudiseid mitmelt elualalt. Nädal algas aga paraku ühe traagilise sündmuse kajastamisega. Siinkohal on põnev lugeda, kui erineva põhjalikkusega kaks väljaannet üht ja sama sündmust kajastasid.

Näiteks 27. juuni Waba Maa kirjutas järgmist:

“Tütarlaps elektrivoolu läbi surma saanud. 26. juuni hom. kell pool 10 sai 12-aastane Pauline Inno, Heina tän. 17, raudtee tehnikakooli lähedal okastraataiast läbipugemisel elektriwoolu läbi, mis traataeda lastud, surma. Mil teel elektriwool traataeda sattunud, selgitab käimasolew juurdlus.”

Sama päeva Tallinna Teataja rääkis juhtumist aga pisut detailsemalt:

“Õnnetus elektriwoolu läbi. Eila hommikul kell ½ 10 sai raudtee tehnikakooli lähedal okastraataiast läbipugedes tütarlaps Pauline Inno, elab Heina tän. 17, elektri woolu läbi surma. Juurdluse läbi sai selgeks tehtud, et keegi, kes ulakuse ehk kuritahtluse pärast oli raudtee elektrijaama elektrijuhi traadi traataiaga ühendanud ja selle kaudu läks elektri wool 220 wolti kange traataiasse. Ühendus oli juba laupäewa õhtul tehtud, sest mitmed inimesed olid juba laupäewa õhtul tõukeid saanud, kuid need olid nõrgemad, arwatawasti sellepärast, et neil saapad jalas olid, kuna tütarlaps paljajalu oli ja nii elektril ühendus maaga ilma takistuseta sündis. Tütarlaps oli kahe käega traataiasse puutunud, ja surm oli silmapilkne.”

Prügistajatest suvitajad ja juudivastased plakatid

27. juunil kirjutas Tallinna Teataja ka veidravõitu juudivastasest propagandaaktist ning sellest, kuidas linlased ei oska ennast avalikes parkides viisakalt üleval pidada.

“Juudiwastased plakatid tänawal. Täna hommikul wõis Apteegi tänawal poisikest näha, kes Wene tänawa poole läks seljas plakaati kandis: “Maha juudid, kui riigiwastased parasiidid”. Loodame, et politseiwõimud sarnasele ulakusele piiri panewad.”

“Kose parki tahetakse publikumile kinni panna. Rohelises käijatel on moeks saanud rohu peal lamada, oksi murda, pudelid katki wisata ja lahkudes hulk paberitükke maha jätta. Igasugused keelud ja keelulauad ei suuda asja parandada. Nagu nüüd kuuleme, kawatsetakse Kose parki sellepärast publikumile jalutamiseks kinni panna, kui mitte sel aastal, siis kindlasti tulewal aastal.”

28. juunil andsid kõik lehed teada, et on surnud armastatud põllumajandustegelane Peeter Komi. Vähemalt Tallinna Teatajas avaldatud surmakuulutuse põhjal jääb mulje, et tema matustel osalejad pidid olema ilmselt maratoonari füüsilise ettevalmistusega.

“Peeter Komi matus on neljapäewal, 30. juunil. Matus algab kell 12 Kadakal lahkunud talus ja jõuab umbes kell ½ 2 Tallinna, Tallinna Eesti põllumeeste seltsi näituseplatsi juurde. Edasi läheb leinarong läbi linna Jaani kiriku ja sealt Rahumäe surnuaiale.”

Jaanipäev ja järelmõjud

Tallinna Teataja kirjutas 28. juuni numbris põhjalikult ka mõni aeg varem, jaanipäeva ajal, toimunud Soome-reisist ja selle järelkajadest.

Soome sõitjad jaanipäewalased jõudsid eila õhtuks kõik õnnelikult Tallinna tagasi. Muljed wennasrahwast, tema püüetest ja pealinnast on kõige paremad. Waluuta, mille kokkuhoidmist Eesti pank nii soowitanud, on siiski lahe taha jäänud. Selel asemel on nii mõndagi kaasa toodud, mida “konderbandiks” siiski ei saa tunnistada. Ka mõnigi wennasrahwa kõnekään kuuldub Tallinnas nüüd sagedamini.”

“Jaanipäewaks Eestist Soome sõitnute arw on Soome konsulaadi teadete järele üle 3000 inimese.”

“”Sinine esmaspäew” asutustes. Eila oli nii mitmeski Tallinna asutuses (isegi ametiasutustes) teenijate puudust tunda, kuna wiimased olid Soome sõitnud.”

28. juunil 1921 kirjutas Waba Maa (mitte tulenevalt jaanipäeva järelvõngetest, vaid juhuslikult)  sellest, et luuakse uus surnuaed usutunnistuseta inimestele.

Uus matusepaik neile, kes surewad kodanlises perekonnaseisus, kawatsetakse Rahumäe juure asutada. Sellekohane ettepanek on tehtud statistikabüroo poolt ehitusosakonna juhatajale. Uue surnuaia asutamise põhjuseks olla asjaolu, et “ususalgajaid” olewatesse koguduste matusepaikadesse ei lubatawat matta.”

Järgmisel päeval tõi Waba Maa päevavalgele asjaolu, et liha müügi üle käib tugev kontroll vaid teoreetiliselt.

“Toitlusministeerium müüb oma ladudest liha ilma tapamajas üle waatamata. Makswa sundusliku määruse järele peab kõik linna sisseweetud liha tema kõlbulikkuse suhtes linna tapamajas läbi waadatama. Wiimasel ajal müüs aga toitlusministeerium oma ladust liha, ilma et see tapamaas järel waadatud oleks.

Selpuhul pööras linnawalitsus politsei poole, et määrusewastane lihamüük ära keelataks.”

Esimesed kodumaised filmid ja filmikriitikud

Waba Maa andis 29. juunil 1921 teada täitõrjeosakonna saavutustest.

“Täitappemajas  on 14. weebruarist kunni 1. maini linna kulul puhastatud 3936 inimest, 4136 ülikonda ja palitut, 5931 paari pesu, 1167 tekki ja magadiskotti ning 860 tk mitmesugust pesu.”

29. juuni Waba Maa kirjutas ka filmitootja “Estoonia Film” esimestest katsetustest filmikunsti vallas, mis said nii Waba Maa kui Tallinna Teataja veergudel palju tähelepanu.

“”Estoonia Filmi” walmistatud proowipilte näidati eile “Passaasis”. Naljapilt “Armastuse pisielukas” on tehniliselt õnnestunud, kuid et ta keskpäewa ajal Wiru tänawal ja ümbruses mängib, on wõõrastaw, et tänawatel rahwast ei liigu. Niisama paistawad oma osades natuke harjumatadena ka näitlejad pildil.

Palju paremad olid aga üleswõtted Petseri ümbrusest. NIisuguseid üleswõtteid kodumaa loodusest wõib kodumaa tundmaõppimiseks ainult soowitada. Igatahes peaks nad eestlastele huwitawamad olema, kui mitmesugused looduspildid wõõrastest maadest.”

Ka Tallinna Teataja kirjutas 29. juunil 1921 pikalt uutest lühifimilmidest.

“”Estoonia-Filmi” naljapilti “Armastuse pisielukas” näidati esimest kord 28. juunil teater “Passashis”. On püütud jõudu ning wõimist mööda pakkuda kõike, mida nõutakse harilikult kinonaljalt: pink puruneb, istuja jalad wiibutawad õhus (natuke liig kaua!), paadil sõitjad kukuwad wette, peawad uppuma, kuid pääsewad ja üllatawad peaglegi suure, sealsamas püütud kalapurikaga. Agar politseinik figureerib finaalosas. Ta kaenla all siplewad waesed tabatud korrarikkujad nii halenaljakalt, kuid – publikum ei naera. Miks? On see hea toon waadata naljapilti surmawaikuses? Wõi tegi “Estonia-Filmi” juhatus wea, walides liig soliidsed, maneerlikud waatajad? Wõi ei olnud näitlejad küllalt wäledad, üllatawad oma “trikkidega”? Ehk shokeeris publikumi artisti ülikond – nii kortsunud, pahasti õmmeldud? Kogenud “kinoharrastaja” teab, et wõimata on esineda ilusas ülikonnas, kui pärast tuleb tegemist teha weespordiga.

“Armastuse pisieluka” eelkäijad (üleswõtted Petseri ümbrusest jne.) olid üldse palju kenamad, kui “elukas” – see päewakangelane ise. Siiski – maitse asi!”

Uudised liikluskeerisest ja kaubandusest

Tallinna Teataja 29. juuni numbris räägiti ka sellest, kuidas trammiliini töötajad väidetavalt ilma põhjuseta töölt vallandati ja kuidas “hooletu autosõidu” tõttu üks telefonipost Poska tänaval katki läks.

“Linna teede- ja ehitusosakond linna mootortramwai teenijad päewa-pealt lahti lasknud. Tallinna linna motoor-tramwai teenijad Eduard Blink ja Mihkel Bergstein esinesid töökaitse komissarile kaebusega, et nemad milleski süüdistamata ja etteütlemata tramwai teenistustest lahti on lastud, kus nad juba üle kuu aega teeninud. Palgaraamatuid ei ole neile antud, ehk küll linna teede- ja ehitusosakond töökaitse seaduse põhjal seda kohustatud tegema on.”

“Ettewaatmata sõit. 28. juunil tehti protokoll kergesõidu auto nr. 75 juhi peale, kes tänawal hooletumalt sõitis ja Poaska tänawal telefoni posti katki ajas.”

30. juunil andis Tallinna Teataja märku järjekordsest hinnalangusest ning juttu tuli ka poeomanikest, kes pärast lubatud aega poeuksi lahti hoiavad.

“Pudukaupade hinnad on wiimasel ajal langema hakanud. Nii maksawad manshetid, mis mõni aeg tagasi 200 marka maksid, 150 marka. Ka sukad ja teised kaubad on hinnas langenud. Üldiselt on hinnad praegu kauplustuses wäga mitmesugused, mispärast ostjal ettewaatlik tuleb olla. Ka Soome reisid näiwad meie kaupmeeste peale mõju awaldanud olewat.”

“Keelatud ajal kaubeldud. 29. juunil tehti protokollid: toiduainete kaupluste omanikkude Kopli tän. nr. 12 ja Kopli tän. nr. 10 peale, kes linawalitsuse määrustest ülesastudes ,keelatud ajal kauplesid.”

Valepolitseinikud ja hulkuvad koerad

1921. aasta juulikuu esimese päeva Waba Maa kirjutas uutmoodi probleemist – valepolitseinikest.

“Nõutagu läbiotsijatel ametitunnistusi.  Sagedasti on ettetulnud, et kuhugile korterisse kaks ehk kolm erariides isikut ilmuwad, endid kriminaalametnikkudena esitawad ning seadusewastalisi läbiotsimisi toime panewad, kusjuures ka mõnikord asju läbiotsimise juures kaotsi läheb. Kaitsepolitseinikkude kohta anti hiljuti sisseministeeriumi poolt korraldus, et nad läbiotsimistel ka wälispolitsei esitaja kaasa peawad wõtma ja nagu kuulda, on selles asja ka kohtuministeeriumiga, kelle alla kriminaalpolitsei kuulub, läbirääkimised olnud. Sennikaua aga, kunni need läbirääkimised tagajärgi annawad, on tarwilik, et iga korteriomanik ehk selle asemik läbiotsijatelt nende ametitunnistuse ettenäitamist nõuaks, mis mitmeid arusaamatusi kõrwaldaks ja ebakriminaalametnikka paljastaks. Teadmiseks olgu kõigile seletatud, et ametitunnistused tema omaniku päewapildiga peawad olema, mida politseiasutuse pitsat kinnitab. Niisama peab neil ka wastawa politsei (kas kriminaal- wõi kaitsepolitsei) ülema pitsar ja allkiri olema. Kõik teised tunnistused on makswuseta.”

Järgmise päeva Tallinna Teataja andis märku legendaarse Kalevi ujula rajamise plaandiest.

Talwe ujumise bassein Tallinna. Seni on meie wesisportlased töötanud ainult mõni kuu suwel kuna ülejäänud aeg sunnitud olid, talwe basseini puudusel, “puhkama”.
Nüüd on “Kalewi” seltsi juahtusel lootus tulewaks talweks ujumise basseini gaasiwabriku juures ehitada, mis wõimaldaks ka talwel 5-600 weeharrastajaile päewas ujumist.”

Nädala viimase päeva Waba Maa tõdes aga 3. juuli numbris, et Nõmme kandis on hulkuvate koertega olukord päris hull.

“Koerte wabadus. Igal pool on seadus maksmas, et tigedaid koeri peab ketis hoitama ehk jälle suukorwid peal pidama, kuid Waldekis on asi hoopis teistsugune. Siin hulguwad tigedad koerad täitsa wabalt.
Alles hiljuti kiskus koer naise sääre katki ja nende päewade sees oli juba teine niisugune juhtumine. Ilmaski ei wõi Waldeki tänawal kindel olla, et mõni koer sulle aiast ehk hoowist kukile ei karga ja häda sellele, kel wemmalt käes ei juhtu olema, et eemale peletada.
Igatahes peaks Nõmme alewiwalitsus, mille alla ka Waldek käib, selle peale tähelepanu pöörama ja oma elanikkude julgeolekut tänawatel kindlustama.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.