"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
TRANSPORDIAMETI UURING Tasuta, soodsam ja sagedam ühistransport on kasvatanud sõitjate arvu (0)
04. juuli 2021
Foto Scanpix

Transpordiametis valminud tasuta sõiduõiguse ja maakonnaliinide ümberkorralduste mõju analüüsist selgus, et tasuta ja soodsam sõit maakonnaliinidel on kasvatanud ühistranspordi kasutajate arvu, kuid samas ei ole vähendanud autokasutust ega leibkondade kulutusi transpordile.

Transpordiameti juhi Kaido Padari sõnul näitab analüüs, et soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot.

“Probleem on selles, et ühistransport ei arvesta piisavalt kasutajate vajadusi ning ei paku kõikjal tõsiseltvõetavat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Kavatseme seda olukorda muuta,” ütles Padar.

Soodsamad kuupiletid

Alates 2018. aasta juulist on kõigil inimestel tasuta sõiduõigus 11 maakonna avalikel maakonnabussiliinidel. Neljas maakonnas ehk Harju-, Rapla-, Pärnu- ja Lääne-Virumaal saavad tasuta sõita kuni 19-aastased ja üle 63-aastased, samuti on tasulistele sõitjatele kehtestatud soodsamad kuupiletid.

Avalike maakonnaliinide kasutajate arv on perioodil 2017–2019 kasvanud 30 protsenti, reisirongide kasutajate arv 13 protsenti, samas on kommertsmaakonnaliinide sõitjate arv vähenenud 32 protsenti ning kaugliinide kasutajate arv 5 protsenti. See annab regionaalse ühistranspordi sõitjate arvu kasvuks tervikuna 13 protsenti.

Tasuta sõiduõigus on toonud rohkem ühistranspordikasutajaid eelkõige eakate ja kooliõpilaste hulgast. Harjumaa piletimüügi andmetest ilmneb, et täiendavad kasutajad on eelkõige õpilased ja pensionärid. Enamikus maakondades pensionäridele ja ka õpilastele sõidusoodustused varem üldse puudusid ning liinivõrku on aastaid kujundatud koolide ja sotsiaalse taristu ühendusi silmas pidades, märkis amet.

Analüüs vaatles andmeid alates 2017. aasta algusest kuni 2019. aasta lõpuni ning neis ei kajastu koroonapandeemia mõjud. Vaadeldud aja jooksul pole kodu-töö liikumisviiside jaotuses olulisi muutusi toimunud, samas võib linnalistes asulates täheldada kerget autoga liikumiste osakaalu langust. Maa-asulates on autokasutus jätkuvalt kasvutrendil, ühistranspordi osakaalus ja ühistranspordiga tööle liikujate absoluutarvus muutust praktiliselt pole toimunud. 

Ühistranspordikulude osakaal leibkonna kuludes ei ole kasvanud, küll aga on kasvanud kogukulud transpordile nii linna- kui maapiirkonna elanikele. Keskmisest madalama sissetulekuga leibkondade eelarves ei moodustanud ühistranspordiga seotud kulud ei enne 2018. aastat ega ka pärast olulist osa kogukuludest. Keskmisest väiksema sissetulekuga leibkonna kulud ühistranspordile on küll vähenenud, kuid samas on oluliselt kasvanud kulutused kütusele ja sõidukite soetamisele ja remondile.

Tööle sõidetakse siiski enim autoga

Keskmisest madalama palgaga inimesed sõidavad tööle järjest rohkem autoga. Keskmisest kõrgema palgaga hõivatute autokasutuse osakaal on olnud viimased seitse aastat väga kõrge, kuid autokasutuse osakaal on hakanud veidi vähenema ning ühistranspordiga tööle liikumise osakaal veidi kasvama. Tasuta ja niinimetatud pooltasuta maakondade võrdluses saab tõdeda, et sõitjate arv kasvas kõikides maakondades. 

Uuringu koostajad leiavad, et praegune ja planeeritud riigieelarvest eraldatav ühistranspordi veoteenuste toetuste maht on vajalik säilitada transpordi ja liikuvuse arengukava 2035, rohepöörde ja teiste riigi arengustrateegiate eesmärke arvestades. Ühistranspordi rakenduskava järgi peaks ühistranspordiga liikujate osakaalu tõstmiseks regionaalsete bussiliinide sõitjate arv kümne aastaga kasvama ligi 40 protsenti ja rongisõitjate arv ligi 90 protsenti.

Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata tööealise elanikkonna transpordivajadustele, kiire reisirongi, maakonna- ja kaugliinide ning kohalike liinide ühilduvusele, samuti ühtsele piletisüsteemile, mis muudaks ühistranspordi kasutamise tervikuna soodsamaks ja atraktiivsemaks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.