"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Heido Vitsur: saamaks Põhjamaaks, vajame suuremat maksueelarvet (0)
05. juuli 2021
Heido Vitsur. Foto: Svetlana Aleksejeva

„Enne debati alustamist tuleb kokku leppida, mida me oma riigilt ootame ja mille eest ise maksmist me õigeks peame. Jutt on eelkõige vältimatult kasvavate tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kindlustatusega seotud kulude katmisest,“ rääkis majandusekspert Heido Vitsur alanud maksudebati põhiküsimusest. „Praegu me küsime, miks meil ei ole nii nagu Soomes, kuid maksta me sellise riigi eest ei taha.“

Maksudebati käivitas Keskerakonna ja Riigikogu esimees Jüri Ratas, kes  koos töö- ja terviseminister Tanel Kiigega pakkusid uue maksuna välja hoolduskindlustusmakse, mis võiks olla 2% jagatuna töötaja ja tööandja vahel. Hooldusteenused vajaksid 150 miljonit eurot lisaraha aastas ja senine süsteem ei ole jätkusuutlik. Reformierakondlasest rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus teatas seepeale, et tulumaksu võiks üldse vähendada nii ettevõtetele kui ka eraisikutele praeguselt 20 protsendilt 13 protsendini, aga suunata see täielikult omavalitsustele. 

Vitsuri sõnul on väljaspool igasugust kahtlust, et kui me tahame sellist heaoluriiki nagu Põhjamaades, on vaja tunduvalt suuremat eelarvet kui meil praegu on. „Suuremat eelarvet vajame isegi selleks, et jõuda üksnes Euroopa keskmisele tasemele.“

Tähelepanu otsestele maksudele

Praegune maksudebatt on tema arvates vajalik põhiliselt kahel põhjusel. „Esiteks on maailm viimase kolmekümne aasta jooksul üsna palju muutunud ja ka Eestist on selle aja jooksul saanud arengumaast arenenud riik. Teiseks on meil riigieelarve koostamisel riigi tulude ja kulude tasakaalustamine muutunud järjest keerulisemaks ning võib arvata, et järgnevad aastad ei saa olema sugugi  lihtsamad,“ selgitas Vitsur.

„Kuid maksudebati alustamine olukorras, kus me pole kokku leppinud millises ühiskonnas, kas sellises, nagu see Euroopa arenenud maades ja Põhjamaades on või siis sellises, nagu USAs ja teistes anglosaksi kultuuriruumi maades, me elada tahame, jääb debatt õhku rippuma.“

Majandusteadlase hinnangul pole võimalik rääkida ka konkreetsetest maksumuudatustest seni kuni me pole selgeks rääkinud, millist ühiskonda me oma maal näha tahame. Kuid põhimõtteliselt on siin kõik selge. „Kui mitte hoolida ebavõrduse tasemest, on kõige lihtsam tulusid koguda kaudsete maksudega. Aga kui eesmürgiks on ka ebavõrdsuse vähendamine, tuleb enam tähelepanu pöörata otsestele maksudele.

Selge on ka see, et tuleviku maksusüsteemi peab kuuluma mingi komplekt keskkonna kaitseks töötavaid maksusid,“ nentis ta. 

Vitsurile on ka arusaamatu Reformierakonna ettepanek vähendada tulumaksumäära 13 protsendini. „On ju täiesti selge, et sellega asi piirduda ei saa. Midagi tuleb teha veel või siis jätta tegemata.“

Omavalitsused maksuta

Kohalike omavalitsuste tulubaasi osas märkis ta aga, et seda päris oma tulubaasi omavalitsustel sama hästi kui pole. „Kohalikud maksud ja muud kohalikud tulud katavad napid neli protsenti KOV-ide vajadusest. Raha oma kohustuste täitmiseks saavad omavalitsused selle järgi, kui palju ja kui jõukad inimesed end nende territooriumil magajaks on registreerinud ja kui palju valem juurde määrab.“

Vitsuri hinnangul on see küll erakordselt lihtne ja mugav korraldus, kuid ei passi kokku põhiseaduse ja kohaliku ettevõtlikkuse tugevdamise vajadusega. „Põhiseaduse järgi peaks omavalitsustel endil olema õigus ja kohustus on tulude eest hoolt kanda,“ tõdes ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.