"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
UPPUMISSURMI VÄHEMAKS VIDEO JA FOTOD! Ujumiskooli juhataja: laste ujumisoskust tuleb kiiresti tõsta (0)
05. juuli 2021
Ilja Matusihis

“Eriti halb on olukord olnud kahel viimasel aastal, mil on möllanud koroonaepideemia ja ujuladki on olnud kaua kinni. Koolides on siis ka vajalikud ujumistunnid ära jäänud,” ütles “Ujume koos” ujumiskooli juhataja Julia Kurbat. “Nüüd me peame selle kaotatud aja kuidagi järele tegema, aga see on minu arvates üsna keeruline.”

See suvi on kahjuks alanud veeõnnetuste poolest traagiliselt. “Äsja tuli teade taas ühe lapse uppumisest. Niisugused asjad näitavad, et peame rohkem panema rõhku inimeste veeohutuse-alastele teadmistele,” ütles Kurbat.

Vaata galeriid (58)

“Kui me võrdleme end Põhjamaadega, siis see statistika pole ka meie kasuks. Seega peame üldise ujumisoskuse ja veeohutuse teadmiste poolest paremaks saama.”

Suvi paneb meie inimeste ujumisoskused Kurbati sõnul taas proovile. “Käiakse looduslikes veekogudes ja seal satutakse ka ohtu. Ja siin peab rõhutama, et ainult ujumisoskusest veel ei piisa. Peavad olema ka veeohutuse alased teadmised, et saaks ilma õnnetusteta hakkama,” nentis ta.

“Meie koolides õpetatakse küll lapsi ujuma juba kooli esimeses astmes ja kolmanda klassi lõpuks peab olema ujumisoskus omandatud. Soovitatavalt on 40 ujumistundi, aga kõik koolid ei suuda siiski seda soovitust täita. Ja nii ongi iga kooli enda otsustada, kui palju neid ujumise õpetuse tunde tehakse,” märkis Julia Kurbat.

Lisaks lastele võiks ujumisoskust lihvida ka lapsevanemad

“Väikestes maakondades asuvad ujulad kaugel ning selleks, et lapsi sõidutada basseini kulub nii aega kui ka raha. Samas tean palju väikseid koole, kes on ujumisõpetuses väga tublid ning vaatamata raskustele on õpetanud lapsi ujuma,” tõdes Kurbat.

“Eesti koolilaste ujumisoskus paranenud võrreldes sellega, mis oli varajasem õpitulemus, aga kindlasti on hetkel mõjutanud seda koroonaga seotud tingimused ehk siis ujumistunnid on ära jäänud ja lastel on olnud raskem ujumiskursust läbida,” ütles Eesti Ujumisliidu “Õpime ujuma” projekti projektijuht, ujumistreener Kirsti Mäesepp. “Iseenesest ligipääs peaks ujumisõppele peaks olema igal Eesti koolilapsel, iseasi on muidugi selles, kui kaugel asub lähim sobiv ujula,” nentis ta.

Vaatamata sellele, et laste ja noorte üldine aktiivsus on langenud, on ujumine igapäevaselt ujumistreenerina tegutseva Kirsti Mäeseppa sõnul endiselt laste seas populaarne.

“Mina usun, et ujumine pakub lastele ikkagi endiselt huvi ja ujumisoskuse saavutamine on ikkagi laste jaoks väga-väga oluline, eeskätt muidugi veeohutuse seisukohast, võimaldades päästa elu,” ütles Mäesepp.

Kooliujumise õppeprogramm on jaotatud erinevate osaoskuste omandamise peale – see algab veega kohanemisest, millele järgneb sukeldumine, hõljumine, libisemine ja vee peal edasi liikumine.

“Kooli õppeprogrammi lõpus sooritavad  lapsed ka ujumisoskuse testi, mille tulemusel ongi näha, kes kui kaugele jõudis  ja kes läbib siis selle ujumisoskuse testi, mida me siis peame ujumisoskuseks,” sõnas ujumisõpetuse eestvedaja.

Testi raames hüppab õpilane hüppab sügavasse vette, ujub sada meetrit rinnuli asendis, sukeldub, toob käega põhjast eseme, püsib paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, ujub seejärel sada meetrit selili asendis ja väljub veest. “Selle põhjal me siis võime öelda, et ta on sooritanud 200 meetri kompleksharjutuse ehk siis oskab ujuda,” selgitas Kirsti Mäesepp.

“Suur osa lapsi kindlasti omandab selle ujumisoskuse täiesti ilma igasuguste probleemideta, võib-olla juba enne kooliujumise algust, aga on ka lapsi, kellel on vaja ikkagi rohkem ujumistunde ja rohkem neid osaoskusi kinnistada, et seda ujumisoskuse testi läbida,” nentis ujumistreener, kelle sõnul võiksid ka paljud lapsevanemad ilma valehäbita oma ujumisoskuste täiendamisele mõelda.

“Erinevad ujumisklubid korraldavad täiskasvanute ujumiskursusi ja kindlasti tasub ühendust võtta kõige lähemal asuva ujumisklubiga ja leida sealt endale sobiv kursus. Aga meil on ka väga hea kodulehekülg https://ujumiskursus.ee , kus on erinevad osaoskused ja nende kohta juurde viivad harjutused, mida on siis võimalik nii lapsevanemal õppida kui ka lapsega koos kaasa teha, et ka läbi selle täiendada oma oskusi.”

Koroona tõttu ära jäänud ujumistunnid tuleb järgi teha

“Ujumiskoolituse süsteem on paigas, aga selle rakendamine igal pool võtab aega. Eriti halb on olukord olnud kahel viimasel aastal, mil on möllanud koroonaepideemia ja ujuladki on olnud kaua kinni. Koolides on siis ka vajalikud ujumistunnid ära jäänud,” tõdes Julia Kurbat. “Nüüd me peame selle kaotatud aja kuidagi järele tegema, aga see on minu arvates üsna keeruline.”

Tallinna basseinid on Kurbati hinnangul niigi ülekoormatud ja palju lisatunde ei anna enam kuidagi ära mahutada. “Peame jälle nentima, et meil on vähe ujulaid nii suure hulga õpilaste peale ja me ei mahu ära, eriti kui vahepeal on elu seiskunud. Keeruline on ka leida nii palju ujumisõpetajaid, et kahe aasta pikkust lünka korraga järgi teha,” märkis ujumiskooli juht.

“Teine tähtis osa õnnetuste vältimisel, nagu ma nimetasin, on teadmine, kuidas veekogudes ja nende ääres ohutult käituda. Ka see osa on meil soovituslikus kooliprogrammis olemas, aga paraku jäetakse see kevadel kõige lõppu, et lapsed suvel kõike hästi meeles peaksid,  ning just tänavu on sellega väga keeruline, kuna pole olnud piisavalt aega.”

“Kuna kaks väga erandlikku aastat on nüüd juba järgemööda olnud, siis meie ujumiskool otsustas 4. juulil korraldada Harku järve ääres, sõudebaasi kõrval,  ühe veeohutuse perepäeva, mis peaks siis neid koolis tekkinud lünki veidi täiendama,” sõnas Kurbat.

“Perepäev on vajalik seetõttu, et kahjuks ei oska ka paljud täiskasvanud ujuda. Mõned neist küll arvavad, et oskavad, aga need oskused ei ole piisavad, et näiteks mõnes looduslikus veekogus, kus vesi on üle pea või ka kiire vool või tugev laine, toime tulla,” selgitas ta.

Ujumisliit on viimastel aastatel Julia Kurbati sõnul tegelenud sellega, et oldaks rohkem teadlikud oma oskustes ning vajadusel ka neid oskusi täiendataks. See tähendab, et kõik peaksid siiski leidma aega, et ka talvel ujumisega tegeleda tervisespordina.

Perepäev annab kõhklejatele indu alustamiseks

“Loodame, et perepäev annab paljudele kõhklejatele sellise harjutamise alustamiseks tõuke,“ lausus ta. “Perepäevale on oodatud kogu pere ja mõte on selles, et vanemad saavad õpetada lapsi juba maast madalast, enne kui kooli minnakse, kuidas käituda veekogudel. Ka meie ujumiskoolis on veeohutustunnid päris mudilastele, alates neljandast eluaastast on juba aeg sellega alustada. Selles vanuses lastele tutvustame veekogusid, laineid, voolu, päästevesti. Räägime basseinireeglitest. Talvel oleme koostöös Päästeametiga käinud järvel jääd uurimas ning rääkisime talvisest ohutusest,” loetles Kurbat.

Perepäeval õpetas Päästeamet, kuidas päästevesti selga panna ja räägiti ka sellest,  kuidas peab käituma paadiga veekogule minnes, et õnnetust ei juhtuks. Perepäeval räägiti Eesti Vetelpääste Seltsi eestvedamisel ka uppuja päästmisest ning tehakse päästerõngaga täpsusviskeid.

Ujumisliit omalt poolt tutvustas ujumise ja ujumisoskuse definitsiooni ning selgitas  lapsevanematele, kui tähtis on ikka koolides ujumistundidest osa võtmine. “Mõned vanemad kipuvad kergel käel talvel kirjutama vabastuse lapsele ujumisetunnist, sest kardetakse külma või lihtsalt ei viitsita minna,“ lausus Kurbat. “Aga siin tuleb ikka mõelda, kui oluline on inimese jaoks ujumisoskus, mis kulub ära kogu elu jooksul. Siin lasub vanematel väga suur vastutus.”

G4S vetelpäästjad rääkisid oma tööst ja käitumisest supelrannas. Sup laua ehk sup surfingu klubi esindajad õpetasid, kuidas nende laudadega ohutult sõita.

Perepäev toimus 4. juulil Harku järve ääres. Lisaks eelnimetatud põnevatele tegevustele tegi Päästeamet perepäeva raames virtuaalreaalsuse veeohutuse teemalisi mänge ning koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga sai läbida elustamise kiirkursust “Sinu käed päästavad elu”. Kogu üritust rahastas Tallinna Haridusamet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid