"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Peninukid, jorjenid ja kolhoosnikud – kõigi nendega saab lähemalt tuttavaks kolmapäeviti Eesti Vabaõhumuuseumis (0)
07. juuli 2021
Õismäe asunduse rajamine Foto Eesti Vabaõhumuuseum

Juba teist hooaega saab Eesti Vabaõhumuuseumis suvekuude kolmapäevadel osa temaatilistest ekskursioonidest. 

Ekspositsiooni- ja haridusvaldkonna direktor Dagmar Ingi selgitas, et suviste ekskursioonide tegemine on saanud innustust sellest, et rääkida muuseumi ekspositsioonis seni rääkimata jäänud lugusid. „Samuti on ringkäigud kantud soovist avada muuseumi teadustöö köögipoolt ja tutvustada uurimisteemasid, millega vabaõhumuuseumi teadurid on aastate jooksul tegelenud,“ lausus ta.

7. juuli –  Päikesevarjuga Via Appial – suvemõisad ja baltisaksa suvitajad (Maret Tamjärv) 

Huviretk on seotud seotud selle koha ajalooga, kuhu vabaõhumuuseum on 1957. aastal rajatud. 19.-20. sajandil käisid siinsetes uhketes suvemõisates suvitamas baltisakslased, 1930. aastatel hakati siia aga rajama Õismäe asundust, kus olid esindatud tollaste Eesti maa-arhitektuuri kujundanud tipparhitektide loodud ainuprojektide järgi rajatud hooned. 

14. juuli – „Nägu pesti korra nädalas?!“ ehk puhtuse pidamisest Eesti külas (Heiki Pärdi) 

Talurahva arusaamad puhtusest erinesid tänapäevast päris palju. Ihu pesti saunas käies enamasti kord nädalas. Ka pesu pesti kord nädalas, et pühapäeva saaks puhastes riietes pidada. Ihuhädade rahuldamiseks oli talvel laut, suvel lepik. 

21. juuli – Elust, olust ja inimestest Kolhoosi korterelamus 1960. aastatest tänapäevani (Maret Tamjärv) 

1960. aastatel ehitatud laudatööliste kortermajas saab sisse kiigata maainimeste kodudesse 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Kuidas kulges argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus maal pärast kolhooside lagunemist? Kuidas on korraldatud igapäevaelu tänastes kaugtöö tingimustes? 

28. juuli –  Keset küla kirik, kõrts ja koolimaja. Ühiskondlikud hooned Eesti Vabaõhumuuseumis (Hanno Talving) 

Põnev on ka ringkäik ühiskondlikesse hoonetesse, mis kindlasti ühes külas olema pidid ja mis on esindatud ka vabaõhumuuseumis – kõrts, pritsikuur, koolimaja, külapood.

4. august –  Aias ja peenramaal. Huviretk Eesti vabaõhumuuseumi taluaedades (Anneli Banner) 

See ekskursioon on olnud üks populaarsemaid suviseid jalutuskäike juba mitmendat hooaega. 

Ringkäigul taluaedades tutvutakse meie põliste aia- ja põllukultuuridega ning vaadatakse, mis põhjustel on aedade ja õuede väljanägemine aja jooksul muutunud. 

28. juuli – Ekskursioon: Keset küla kirik, kõrts ja koolimaja. Ühiskondlikud hooned Eesti Vabaõhumuuseumis (Hanno Talving) 

Omaaegse küla tuumiku moodustasid eraomanduses olevad talud, kuid peale selle oli seal mitmeid ühiskondlikke hooneid, mis olid mõeldud kõigi kogukonna liikmete jaoks. Eesti Vabaõhumuuseumis on nendest peale pühakoja esindatud kõrts, koolimaja, külapood ja pritsikuur. 

 4. august –  Aias ja peenramaal. Huviretk Eesti vabaõhumuuseumi taluaedades (Anneli Banner) 

Räägime erinevate aia- ja põllukultuuride taludesse jõudmisest. Vaatame, kuidas ja mis põhjustel on aedade ja õuede väljanägemine aja jooksul muutunud. Käik algab pärisorjuseaegsest Sassi-Jaani talust ja lõpeb 1930. aastate kodukaunistamise ideedest kantud Härjapea talu aias. 

11. august – Luupainajad, peninukid, kratid ja kollid ehk pilguheit vanade eestlaste müstilisse maailma (Einike Sooväli) 

Tänapäeva eestlane usub millesse tahab. Mõni leiab tuge esoteerikast, teised käivad kirikus, kolmandad kummardavad loodust. Millele toetus aga eestlane vanasti ja mis oli selle põhjuseks? 

18. august – Uudismaade tegemine Tallinna külje alla. Õismäe asunduse rajamine (Elo Lutsepp) 

1930. aastate alguses valitsenud elamispinna puudus ajas Tallinna linna otsima võimalusi linnalähedaste seni liigniiskuse tõttu harimata maade kasutuselevõtuks. Üks mitmest säärasest maatükist, kus kasvasid vaid äbarikud sookased ja männikõverikud, asus Haabersti mõisa maadel paiknenud Õismäe rabas, mida tänapäeval tunneme osana Kakumäest. 

25. august – Talurahva saun ja saunakombestik (Elvi Nassar) 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.