"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Uuring: teisest sambast lahkujaid iseloomustab madalam usalduse tase (0)
07. juuli 2021
Ilja Matusihis

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja sõnul on just keskiga see aeg, kus inimesed peaksid sissetuleku dünaamikat arvestades võrreldes varasemaga rohkem pensionieaks kogumisele panustama. “Inimesed on loomult kärsitud ja seetõttu ei ole pikaajaliselt kasulikud otsused alati lühiajaliselt eelistatud,” ütles Oja.

Kantar Emori uuringu kohaselt eristavad teise sambasse jääjaid, otsuses kõhklejaid ja lahkujaid erinev usalduse tase riigi, pensionisüsteemi, pankade ja ekspertide suhtes ning erinev riskivalmidus, vahendas BNS. Lahkujaid seob keskmisest madalam usalduse tase.

Konkreetseid sotsiaalmajanduslikke tunnuseid, millega ühe või teise otsuse teinud inimesi iseloomustada, on pigem vähe, teatas Kantar Emor. Mõnevõrra tõusevad lahkujate seas siiski esile keskealised madalama sissetuleku ja haridustasemega inimesed, kes on kogunud piisavalt kaua, mille tulemusena on neil teises sambas keskmisest veidi enam raha.

Hoiakud eristuvad selgelt

Selgemini eristuvad lahkujad ja jääjad hoiakute osas. “Kogumist jätkata otsustanud inimesed usaldavad reeglina enam kõiki süsteemi osalisi ning ka erinevaid asjatundjaid, kes on pikaajalist kogumist meedias analüüsinud ning oma soovitusi andnud. Lahkuda otsustanuid seob keskmisest madalam usalduse tase. Ainus aspekt, kus lahkujate usalduse tase on jääjate omast kõrgem, on usaldus iseenda finantsteadmiste suhtes,” märkis Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.

“Paljude jaoks ei ole teisest sambast lahkumine seotud tulevase sissetuleku või tänaste maksudega. Pigem on osa inimeste jaoks tegu protestiotsusega, kui vaadata kõrget usaldamatust riigi suhtes,” lisas Oja.  

Teiseks esile kerkivaks tunnuseks on riskivalmidus ja sellega seonduvalt ootus investeeringute tootlusele üldisemalt. Kui sambasse jääjad aktsepteerivad pigem väiksemat riski ja tagasihoidlikumat tootlust, siis lahkumisotsuse teinute seas on enam inimesi, kes suhtuvad teise samba tootlusse kriitiliselt ja ootavad oma investeeritud rahalt ka üldisemalt kõrgemat tootlust. Samas on nad enda hinnangul valmis ka suuremateks kaotusteks. 

Raha väljavõtmiseks puudub põhjus

Kui osad lahkuda otsustanutest vajavad teise sambasse kogutud raha mingil kindlal põhjusel, on siiski arvestatav hulk inimesi, kes võtavad raha välja, ehkki selleks ei ole otsest vajadust ja rahal ei ole praegu mingit kindlat otstarvet. Näiteks umbes viiendik lahkujatest plaanib teise samba raha hoiustada nii-öelda meelerahufondis.

“Need põhjendused tekitavad küsimuse, kuivõrd inimesed aru saavad, millised on raha teisest sambast välja võtmisega kaasnevad kulud ja kogu rahaline kaotus tervikuna. Lisaks tulumaksule kaotab inimene ju tulevaste aastate sotsiaalmaksust juurde kogunenud summa, edasise tulumaksusoodustuse, tootluse, liitintressi ja sellest tuleneva täiendava tootluse,” tõi Reinson välja.

Selged erinevused on erinevat emakeelt kõnelevate inimeste hoiakute vahel – kui vene emakeelega inimeste jaoks on teise sambaga seonduvalt peamiseks probleemiks madal usaldus, siis eesti keelt kõnelejate seas on domineerivaks teemaks teise samba tootlus. “Oma osa on siin ilmselt aastatepikkusel kriitikal teise samba tootluse taseme suhtes,” nentis Reinson. 

Uuring näitab aga ka, et inimeste inforuumid ning eksperdid, keda usaldatakse, on väga erinevad. “Enam kui pool jätkajatest usub, et avaliku arvamuse kohaselt on mõistlik kogumist jätkata, lahkujatest usub seda aga vaid viiendik,” ütles Reinson.

Samamoodi nähakse läbi oma prisma pensionifondide tootlust. “Ehkki pole mingit alust arvata, et lahkujad oleksid kuidagi viimaste aastate majanduskasvust eemale jäänud, on 70 protsenti neist oma pensionifondi tootluse suhtes rahulolematud. Jääjatest arvab sama aga umbkaudu 30 protsenti,” lisas ta. 

Ehkki pensionisammaste üle on Eesti ühiskonnas ja meedias väideldud pikalt, on inimeste teadlikkus endiselt üllatavalt madal. “Vaid 39 protsenti vastanutest teadis, et teise samba osakud on päritavad, ja 15 protsenti arvas, et täna ei ole teise samba süsteemi, kuhu inimene ise paneb 2 protsenti oma palgast, millele riik lisab 4 protsenti inimese sotsiaalmaksust,” ütles Reinson.

Sambast lahkumise tagajärgi tuntakse mõnevõrra paremini. Reinsoni sõnul teab enamik, et teisest sambast lahkudes tuleb 20 protenti kogutust tulumaksuks maksta ning süsteemiga saab uuesti liituda alles 10 aasta möödudes.

Kulu tulumaksu näol

Kui sambast lahkumise põhjustena kerkivad esile soov kasutada raha millekski muuks, kriitika selle madala tulususe suhtes või usaldamatus pensionisüsteemi vastu, siis jätkamise põhjustena nähakse ennekõike kogumise vajalikkust üldisemalt, teist sammast kui mõistlikku viisi pikaajaliselt koguda ning raha väljavõtmise suurt kulu 20 protsendise tulumaksu näol.

Pensionisüsteemi puudutavates küsimustes usaldavad teise sambaga jätkajad riiki ja pensionifonde kaks korda rohkem: jääjatest usaldab riiki 72 protsenti ja lahkujatest 36 protsenti, pensionifonde aga vastavalt 76 protsenti ja 32 protsenti.

30 protsenti lahkujatest kavatseb teise samba rahaga vähendada oma laenukohustusi, 23 protsenti vastanuist plaanib kasutada pensioniraha kodu remondiks või sisustamiseks.

75 protsenti küsitletuist peab teise samba pärimise võimalust väga oluliseks, kuid ainult 39 protsenti on sellest võimalusest teadlikud.

Praeguseks on teisest sambast lahkumise avalduse esitanud umbkaudu 159 000 inimest. 

Pensionireformi uuringu küsitlus toimus ajavahemikus 11.–21. mai ning selles osalesid teise samba praegused ja endised omanikud, lõplikuks valimiks kujunes 1075 vastajat.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.