"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
ÜMBERISTUMINE KULUKAS JA KALLIS Transpordiamet: Harjumaa vajab uut ühistranspordisüsteemi (0)
08. juuli 2021
Transpordiameti liikuvusekspert Mari Jüssi. Foto: Albert Truuväärt

„Senine piletisüsteem pole soodustanud erinevate ühistranspordiliikide ristkasutust, sest ümberistumine on kas ajakulukas või kallis. Harjumaa tööealisele elanikule on erinevad kuupiletid lõppkokkuvõttes kallimad kui sarnase regiooni kuupilet Helsingis,“ sõnas transpordiameti liikuvusekspert Mari Jüssi.

Jüssi sõnul on suurim ühistranspordi arendamise potentsiaal ja ka vajadus on Tallinna piirkonnas Harjumaal, kuhu on välja pakutud lahendused kogu piirkonna ühistransporti korraldava organisatsiooni loomiseks ja seniste linnaliinide pikendamiseks uusarenduspiirkondadesse.

Transpordiametis valminud “Tasuta sõiduõiguse ja maakonnaliinide ümberkorralduste mõju” analüüsist selgub, et Harjumaal puudub kõikide regionaalsete ja Tallinna ühistransporditeenuste ühtne piletitariifisüsteem, mis võimaldaks kõikide ühistransporditeenuste mugavat ristkasutamist. „Vaatamata tasuta ja soodsamale maakonna bussiteenusele on regionaalse ja kohaliku ühistranspordi ristkasutus Eesti rahvaarvult suurima regiooni, Harjumaa, linnaliinide, rongide ja maakonnabusside puhul 20-62–aastastele ühistranspordikasutajatele väga kulukas. Nt Harjumaal kolmes tsoonis igapäevaselt maakonnabusse, ronge ja linnaliine kasutada soovivale Harjumaa elanikule maksab kuupileti puhul ühistransport 103 eurot kuus, mis ei sisalda kommertsliinide kasutamisvõimalust,“ märgitakse uuringus.

Killustunud ühistranspordikorraldus

Jüssi selgitas, et senine ühistranspordikorraldus on olnud väga killustunud. Ka riigi tasandil pole seni näiteks reisirongi ja maakonnabussiliinide teenust ühtselt arendatud. „Kuna inimeste igapäevased liikumised ulatuvad järjest rohkem koduvallast või maakonnast kaugemale, siis näeme, et ka ühistranspordi korraldus peaks olema senisest enam inimeste elu- ja töötõmbekohtade põhine.“

Vastavalt riigi transpordi arengukava ja ühistranspordi arenguprogrammile ongi vaja käima saada kiired põhiliinid (rong, ekspressbussid) ja väga head ümberistumissõlmed, kuhu on väga hea ligipääs nii autoga, jalgrattaga kui ka kohaliku bussiliiniga.

„Transpordiametis anname endale aru, et kõikide elu- ja töökohtadeni ei ole võimalik käima panna kiiret ja tihedat ühistransporti,“ sõnas Jüssi, ent tõi samas näiteks, kuidas rongireisijate arvu kahekordistumine viimase seitsme aastaga on tõestanud, et inimesed on nõus maksma kiire ja mugava teenuse eest.

„Arengupotentsiaali just igapäevases pendelrändes ühistranspordi kasutajate arvu tõstmiseks on palju. Oluline on ka uute kortermajade ja tõmbekeskuste planeerimine kohtadesse, kus on juba toimiv ja kiire ühistranspordiühendus olemas, nii on võimalik edaspidi autost sõltuvuse ja maanteede liikluskoormuse kasvu vähendada. Rongipeatuste läheduses asuvad elukohad ongi hakanud järjest rohkem ka hinda minema,“ tõdes liikuvusekspert.

Tasuta sõiduõiguse eelised

Samas on tasuta sõiduõigus parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi. Harjumaa piletimüügi andmetest ilmneb, et täiendavad kasutajad on eelkõige õpilased ja pensionärid. Enamus maakondades pensionäridele ja ka õpilastele sõidusoodustused varasemalt üldse puudusid ning liinivõrku on aastaid kujundatud koolide ja sotsiaalse taristu ühendusi silmas pidades.

Uuring näitab, et viimase kolme aasta jooksul pole kodu-töö liikumisviiside jaotuses olulisi muutusi toimunud, samas linnalistes asulates võib viimase kahe jooksul täheldada kerget autoga liikumiste osakaalu langust. Maalistes asulates on autokasutuse osakaal jätkuvalt kasvutrendil, ühistranspordi osakaalus ja ühistranspordiga tööle liikujate absoluutarvus muutust praktiliselt pole toimunud.

„Keskmisest madalamapalgalised sõidavad tööle järjest rohkem autoga. Keskmisest kõrgema palgaga hõivatute autokasutuse osakaal on olnud viimased seitse aastat väga kõrge, kuid autokasutuse osakaal on hakanud veidi vähenema ning ühistranspordiga tööle liikumise osakaal veidi kasvama. Eriti torkab autokasutuse vähenemine silma Harjumaa ja Tallinna keskmisest kõige kõrgemapalgaliste hulgas, kus autokasutuse osakaal on vähenenud kolme aasta jooksul 5%-punkti võrra, osa nendest liikumistest on siirdunud nii ühistransporti kui ka jalgsi, jalgrattaga ning kodus töötamisele,“ järeldab uuring.

Alternatiivid autoliiklejatele

Jüssi sõnul otsitakse ka transpordiametis, kuidas autokasutamist vähendada. Sellele aitavad kindlasti kaasa muudatused ühistranspordi korralduses, kus senine maakonnaliinide kavandamine on käinud paljuski juba olemasolevate kasutajate tagasiside ja bussisõitjate statistika abil.

Samas maanteede ehitamine käib liiklussageduste ja autostumise kasvu eeldava tulevikuprognoosi abil. „Oleme arendamas liikuvuse, elu- ja töökohtade andmetest ning inimeste liikuma saamise vajadustest tervikpilti. Uued ühistranspordiliinid, mugavad ümberistumissõlmed ja liikuvusteenused peaksid tekkima kohtadesse, kus see ka võimalikult paljudele praegustele autoga liikujatele atraktiivset teenust suudaks pakkuda,“ oli liikuvusekspert tuleviku suhtes optimistlik.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.