"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Riik loob keskse tõlkekeskkonna (0)
09. juuli 2021
Justiitsminister Maris Lauri. Foto: Mats Õun

Valitsus otsusega luuakse riigile keskne tõlkekeskkond, mille eesmärk on eesti keele digitehnoloogilise arengu ja kasutatavuse tagamine üha mitmekeelsemas maailmas.

„Loodav tõlkekeskkond on riigiülene innovaatiline arendusprojekt, mis tõstab tõlgete kvaliteeti ja vähendab dubleerivaid arenduskulusid erinevate tehnoloogiliste lahenduste loomisel. Keskkonna loomisel taaskasutatakse juba loodud komponente, mis võimaldavad luua uue lahenduse väiksemate kuludega,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Keskne tõlkekeskkond koondab tõlketööde tellimuste, masintõlke, tõlkemälud, mitmekeelsed terminibaasid ja muud tõlkimiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Peale selle saab iga soovija tõlkekeskkonnas oma tekste tõlkeabitööriistadega tõlkida ja mugavalt liidestatud terminibaase kasutada.

„Tõlkekeskkond on suunatud kasutamiseks eelkõige avalikule sektorile ametitõlgete jaoks, kuid tehnoloogilised lahendused on avatud ligipääsuga ning neid saab kasutada ka erasektori arendustes, mis tugevdab eesti keele positsiooni digimaailmas ja suurendab eesti keele toega teenuste ja toodete arvu ,“ lisas Lauri.

Keskne tõlkekeskkond soodustab valdkondlike sõnastike ja masintõlkemudelitega majandusarengut, kuna edendab ettevõtete konkurentsivõimet ja kaotab keelebarjäärid, mida üldkeele masintõlkemudelid üksi ei suuda.

„Oluline on rõhutada ka seda, et platvormil pakutavad tehnoloogiad soodustavad muukeelse elanikkonna lõimumist, kuna eestikeelse teksti ja kõne tõlked jõuavad võimalikult kiiresti Eestis elavate eri emakeeltega inimesteni. Samuti tagab see parema ligipääsetavuse nii vaegkuuljatele kui ka –nägijatele tõlgete vastavalt tekstiks ja kõneks muutmisel,“ rääkis minister. 

Ühtse keskkonna kasutuselevõtmisel vähenevad tõlkimise ajakulu kasutajale ning rahalised kulud tõlketeenuse tellijatele. Samuti paraneb tõlkekvaliteet ning terminoloogiline ühtsus.

Justiitsministeerium peab oluliseks, et masintõlke tegemisel arvestataks õigustõlke terminoloogia põhimõtteid. Nii on näiteks kõik Eesti seadused Riigi Teatajas ajakohaste terviktekstidena inglise keeles kättesaadavad ja enamus terminoloogiat kontrollitud ning seda tuleb arvestada ka kõikides teistes tõlgetes.

Tõlkekeskkonna loomist juhib edaspidi  haridus- ja teadusministeerium, kelle valitsemisalas on keelepoliitika, tehes seda koostöös justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning siseministeeriumiga.  Keskkond on kavas luua etapiviisiliselt  aastatel 2022 kuni 2026.

„Haridus- ja teadusministeerium võtab keskse tõlkekeskkonna loomisel meeleldi juhtrolli, sest meie valitsemisalas on Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskus, kelle vedamisel viiaksegi selliseid projekte ellu,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.