"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Uus suurprojekt tekitab Koplis tõelise kultuuripuhangu (0)
11. juuli 2021
Kuvatõmmis

“Accessi projekti fookus on Kopli poolsaarel, mis on selles suhtes huvitav piirkond, et kultuuritaristu seal praktiliselt puudub, küll aga on sinna viimastel aastatel tulnud väga palju uusi aktiivseid kultuuritegijaid ja korraldajaid, kes üritavad sellele poolsaarele elu sisse puhuda,” selgitas Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti kultuuriosakonna juhataja Lennart Sundja.

“Access on välisprojekt, mille eesmärgiks on kultuuri kättesaadavuse parandamine kõikidele linnaelanikele ja selles projektis osalevad lisaks Tallinnale juhtpartnerina Amsterdam, Dublin, Lissabon, London, Riia, Sofia ja Vilnius,” lisas ta.

Tallinna linn osaleb URBACT programmi välisprojektis  “Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele”. Projekti siht on tegevuskava loomine, millega sõnastatakse kultuurivaldkonna tulevik linnas, eesmärgiga tagada kultuuri parem kättesaadavus kõigile linnakodanikele.Videolõigus tutvustavad töörühma liikmed seda, mis on piirkonna suurimad väljakutsed.

Kalamaja muuseum kavatseb suurendada koostööd kohalikega

“Kopli on  täna väga suures muutuses. Kopli muutused on tõesti sellised hetkelised ja välkvalged,” tõdes Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi.

“Mis on oluline võib-olla sellele külalisele, kes tuleb Põhjala tehasesse või mõnele vingele Kopli tuurile, ei ole võib-olla just oluline sellele kohalikule inimesele. Mida tahab Kopli tänane elanik, kes seal on elanud viimased 70 aastat? Millised on nende lood, millist kultuuri nemad siis sooviksid tarbida? See on selline uurimise küsimus, et muuseum võiks ka astuda oma majast välja, nagu me oleme teinud Kalamajas ja läinud inimese juurde ja küsinud: mida sina tahaks?” kirjeldas Paatsi.

Access projekt on Paatsi sõnul toonud kokku Tallinna erinevad kultuuriasutused, näiteks muuseumi, raamatukogu, kultuurikeskuse, Põhjala tehase, et üksteisega vajalikku teavet vahetada. 

“Muuseum on Kalamaja kontekstis kogunud näiteks kalaretsepte läbi aegade. Koplis kavatseme teha täpselt samamoodi: koguda Kopli retsepte ja muuseum koostöös kohalike Kopli elanikega avab väikese kogukonnaköögi, kus me neid retsepte siis ka järgi katsetame,” lubas muuseumijuht.

Kopli 93 saab olema kogukonna enda nägu

“Kopli asumi üks kõige suurem väljakutse, üks kõige suurem tugevus ja kõige suurem miinus on see, et ta on poolsaar,” nentis Salme kultuurikeskuse direktor Sten Svetljakov. “Kopli puhul on ülioluline, et siin poolsaarel oleks kõik asjad kättesaadavad, ehk siis alates toidupoodides kuni kultuurini. Me oleme nii-öelda uued tulijad siin ja me tahaksimegi teha midagi uut ja ägedat ja teha seda koos kogukonnaga.”

Kopli 93 võiks tulevikus Svetljakovi hinnangul olla innovaatiline kogukonnakeskus.

“Meie võimalus ongi see, et me tuleme ja räägime inimestega, suhtleme kogukonnaga ja nii-öelda koos kogukonnaga loome siis täitsa uue kultuuri. Kogukond ise ütleb, mis sinna sisse tuleb ja siis me teeme selle hoone valmis,” selgitas kultuurikeskuse direktor.

“Seetõttu on see Access projekt ka Salme kultuurikeskuse jaoks ja Kopli 93 jaoks oluline, et me saame kogukonnaga juba praegu suhelda, saame nii-öelda selle tuumikgrupi kokku, kes siis aitab meil selle maja tulevikku vormida,” kiitis ta.

Sten Svetljakovsõnultuleb Koplisse juurde väga palju uut elanikkonda: kerkivad uued liinid, uued majad.

“Need on põhimõtteliselt tuhanded elanikud, kes siia tulevad, aga kellel ei ole seda kogukonnatunnet tekkinud. Siin on väga palju eestlasi, siin on väga palju venelasi ja vene keelt kõnelevaid inimesi, siin on väga palju inglise keelt kõnelevaid inimesi, kes on siia just tulnud. Need kolm keelt on kõik vajalikud ja kindlasti on väljakutseks pakkuda kõigile midagi,” möönis Svetljakov.

Tavatööstus asendub kultuuritööstusega

“Koplis ja Põhjalal all on pikk ajalugu. Küllap ei osanud endised kummikutehase töötajad arvata, et 50 aasta pärast tegutseb siin hoopis kultuuritehas,” nentis Põhjala Tehase MTÜ asutaja ja juht Liis Serk.

“Me oleme üsna noored, alles kolmeaastased ja peame ennast erksa mõtte esindajaks Koplis. Me katsetame uute ideedega ja anname võimaluse kogukonna ideede realiseerimiseks,” tutvustas Serk. 

“Me oleme väga uhked oma loomeisikutest ja väikeettevõtjatest ja pereettevõtjatest rentnike üle. Nemad toovad seda elu siia ja nemad toovad seda loomingut, millest võidab loodetavasti kogu Kopli,” lisas ta.

“Ma olen ise pikalt Koplis elanud ja tean, et mitte meie ei muuda Koplit, vaid Kopli muudab meid. Seda me võimegi Access projektis näidata, kuidas meid kõnetavad siinsed rohealad, pargid, inimeste sõbralikkus, kultuuriline mitmekesisus ja kultuuritehast edasi vedades proovime kõiki neid asju ainult võimendada.”

Koplis avatud töökodade maja Naked Island on samuti üks uus ja omanäoline algatus, mis on algse ideega võrreldes ootamatult suureks sirgunud.

“Naked Island on mitte ainult Kopli, vaid ka tegelikult Eesti mõistes üks päris omalaadne uus algatus. Alustasime ideega töökodade majast, nüüd oleme nii kaugel, et see hoone on valmis ja hakkame varsti avama,” sõnas Naked Islandi Projektijuht Rael Artel.

Access projekt on Rael Arteli arvates selles mõttes huvitav algatus, et viib tähelepanu kultuurile, kogukondadele ja omaalgatuslikule tegevusele, mis toimub ka väljaspool kesklinnas ja Kalamaja.

“Tegelikult on ka teisi linnaosasid, kus on samasugune potentsiaal olemas, pluss see on ju tegelikult luksuspiirkond. Me oleme ju merele väga lähedal,” tõdes Artel.

Koplisse kerkib kodumaine Hollywood

Paljassaare poolsaare algus on küll Kopli piirkonna ääreala, ent praegusele tühermaale kerkib loodetavasti mõne aasta pärast võimas filmilinnak, kus leiavad oma koha ka teised kultuurivaldkonna ettevõtmised.

“Siin on tohutu palju võimalusi ja kõige suuremaks selle piirkonna väljakutseks ongi nende võimaluste õige ära kasutamine,” märkis Tallinn Film Wonderland tegevjuht Gren Noormets.

“Accessi projekt on kokku toonud selle piirkonna väga erinevate kultuurivaldkondade esindajad, et võimalikke sünergiaid üles leida ja rakendada,” lisas Noormets.

Tallinna keskraamatukogul on Põhja-Tallinna linnaosas kolm haruraamatukogu ja lisaks hakkab linnaosas peatselt ringi sõitma ka raamatukogubuss.

“Me viime selle kõik, mida me pakume, tegelikult bussiga inimeste endini ja tegelikult see haakub väga hästi selle Access projektiga, sest eesmärgiks on viia kultuuri inimestele lähemale,” ütles Tallinna keskraamatukogu arendusjuht Kristi Veeber.”Seetõttu me olemegi nii ka sel sügisel selle projekti piloodi raames just siin Koplis ka bussiga tegemas erinevaid tegevusi, millele on kõik on oodatud kaasa lööma.”

Inimesed on üha sallivamad

Käo tugikeskus on toiminud juba 25 aastat, pakkudes abi raske ja sügava liit- ja intellektipuudega noortele ning aastatega on ühiskonna suhtumine neisse muutunud tugikeskuse direktori Marina Runno hinnangul oluliselt mõistvamaks.

“Kuna pooled kasutavad ratastooli või kasutavad liikumiseks abivahendeid, siis see kindlasti tänavapildis püüab tähelepanu. Aga mulle tundub, et inimesed ühiskonnas aina rohkem aktsepteerivad erilisi inimesi ja suudavad neid empaatiavõimega omaks võtta,” ütles Marina Runno.

“Usun, et Accessi projekti raames, saavad meie keskus ja meie noored ja meie töötajad kindlasti panustada selle kogukonna ja selle asumi sellist paremat kultuuri kokku sulandumist ja teineteise mõistmist ja empaatia tõusu,” lisas Runno, kelle sõnul kasutatakse keskuses noortega suhtlemisel palju alternatiivkommunikatsiooni võtteid.

“Meil on selleks olemas täiesti välja töötatud süsteem, kuidas on võimalik noortega suhelda läbi piltide, sellega kokku pannes lauseid, jutte. Meil on noorte põhiõigused sellega pandud ja üks põhiõigus on ka noortel õigus kultuurile, õigus vaba aja veetmisele, õigus rõõmule ja õigus kõike nautida,” lausus Runno.

Kopli Huvikool ühendab kaks erinevat keelt ja kultuuri

Kohalikele lastele ja noortele mitmekesist huviharidust pakkuvKopli Huvikool on eriline sellepoolest, et tegu on kakskeelse huvikooliga.

“See on väga hea kasvukeskkond tegelikult kõigile, sest meie huvikoolis kohtuvad nii eesti kui vene keel ja kultuur,” ütles Kopli Huvikooli projektijuht Riina Olveti.

Huvikool on Kopli piirkonnas huviharidust pakkunud juba päris pikka aega ja Olveti sõnul jäid olemasolevad ruumid koolil jaoks väikeseks, kuna õpilaskond on oluliselt kasvanud.

“Seetõttu oli meil pikk pikka aega unistus, et meil oleks suuremad ruumid ja paremad tingimused. Sel suvel on meie unistused täitumas ja kerkimas on siia hästi tore kompleks ja see on kogukonna maja. Praegu ehitus käib, aga sügisest me loodame juba sisse kolida ja avada uued huviringid,” sõnas Olveti.

“Access  projekt tõi kokku kõik Kopli piirkonnas asuvad tugevad tegijad. Me olime siiamaani igaüks nokitsemas oma nurgas, aga nüüd me oleme tulnud kokku ja näeme, mida keegi teeb. Oleme üksteisega tutvunud ja väga hea on nüüd sellelt pinnalt alustada koostööd, et kogukonnale palju paremaid ja põnevamaid asju pakkuda,” märkis ta.

Kultuur peab muutuma kättesaadavamaks kõikjal Tallinnas

Lisaks Koplile on linnal tulevikus kavas kultuuri kättesaadavust parandada kõikides teisteski linnajagudes, kus see täna veel kehval järjel on.

“Kui me projekti tegevuste vältel koos nende inimeste ja nende partneritega katsetame Koplis erinevaid mõtteid, kuidas kultuuri kättesaadavamaks teha, siis tegelikult laiem eesmärk on meil töötada välja kultuuri kättesaadavuse parandamise tegevuskava kogu linna jaoks,” ütles Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti kultuuriosakonna juhataja Lennart Sundja.

 “Tegevuskava oleks siis Kopli, näidete ja katsetuste põhjal üle kantav ka teistele asumitele ja teistele linnaosadele. Ma usun, et nende inimestega ja selle tiimiga, kes täna sellega tegeleb, on see eesmärk igati kättesaadav.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.