"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
suurimad poodlejad on lätlased Baltikumi uuring: piirangute lõppedes käitusid eestlased vaoshoitumalt (0)
12. juuli 2021
Foto: Pixabay

Uuringufirma Norstat küsis juunikuus Baltikumi inimestelt, kas nad piirangute lõppedes kohe ka füüsilistesse poodidesse kiirustasid ning kuidas oste sealt tegid. Selgus, et riikide võrdluses piirdusid eestlased kõige enam vaid vajalike ostudega ning planeerimata kulutuste osas hoidsid pigem mehed ennast rohkem tagasi kui naised.

Kaubanduskeskused ja suuremad poed avati piirangute järgselt terves Baltikumis enam-vähem samal ajal. Citadele tellitud uuringust selgus, et Eesti inimesed hoidsid ennast poodi tormates ebavajalike ostude tegemisel kõige edukamalt tagasi.

„Eesti inimestest vastas 39%, et poodide avamisel muretseti endale üksnes asju, mida neil tõesti vaja oli ja mida e-poodidest hästi kätte ei saanud. Lätis oli see arv 29% ja Leedus 35%,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

Lisaks märkis 18% eestlastest, et ostis poodi minnes küll vajalikke asju, kuid lisaks ka planeerimata tooteid, mis olid lihtsalt alla hinnatud. Sarnaselt tegutses Lätis 20% ostlejatest ning Leedus 22%. 

 „Lätis avanesid poed kõige hiljem ja seal olid piirangud ka kõige karmimad. See võib olla ka põhjus, miks Lätis vastas 4% uuringus osalenutest, et kavatseb veel alles minna füüsilisse poodi ostlema ja seda konkreetse eesmärgiga premeerida ennast pikalt kodus kinni istumise eest. Eesti ja Leedu inimestest vastas nii vaid napilt 1% inimestest,“ märkis Hakiainen. 

„Ühelt poolt on selline tarbimise suurenemine peale pandeemiat igati majandusele kasulik, kuid kindlasti on ka positiivne, et Eesti inimesed on pigem vaoshoituma hoiakuga ja ei torma koha tegema kulutusi, mis neil tegelikult üldse kavas polnud. See näitab, et meie finantskirjaoskus on hea ning see aitab ka tulevikus edukamalt üle elada võimalikke uusi majanduslangusi,“ selgitas ta.

„Sama uuringu veel esialgsete andmete järgi on eestlased ka kõige vähem võtnud ja on valmis võtma kiirlaene, mis ilmselt samuti põhjus, miks Eesti inimesed ei ole nii varmad kaasa minema allahindluste peale kulutamisega.“

Uuringust tuli muuhulgas välja, et planeerimata ostude ja allahindlustega kaasa minemise osas on mehed naistest pigem vaoshoitumad. Nimelt märkis Eesti vastajatest 20% naistest, et ostis lisaks planeeritud kaupadele ka mitmeid allahinnatud tooteid. Meestest käitus samamoodi 15%. Üksnes vajalike ja e-poodidest kättesaamatute kaupade ostmise juurde jäi 42% meestest ning 37% naistest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.