"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
TERVISELINNAKUT LAIENDATAKSE 65 MILJONI EEST Confido juht: erameditsiin täiendab riiklikku süsteemi, kuid ei konkureeri sellega (0)
12. juuli 2021
Selline hakkab välja nägema uus meditsiinikeskus. Pilt: Rein Murula AB

“Me ei konkureeri mingilgi moel riikliku süsteemiga, pigem vastupidi – me täiendame teineteist. Erasektori tugevus ongi tulla appi seal, kus riikliku süsteemi king pigistab,” ütles Veerenni asumis paikneva Confido meditsiinikeskuse üks omanikke Tarmo Laanetu.

Juba paar aastat edukalt toiminud Confido terviselinnak saab kahe aasta jooksul kümnete tuhandete ruutmeetrite jagu lisapinda. Kogu projekti hinnaks on 65 miljonit eurot.

Nõudlus kasvab kiiresti

“Veerenni Terviselinnaku esimesed kaks hoonet on ammu valmis ja sajad inimesed päevas saavad sealt abi. Perearstidest spordimeditsiinini, vaimsest tervisest ilukirurgiani, kiropraktikutest vereanalüüsideni – kõik terviseteenused ühest kohast. Siin ei ole ainult Confido, vaid ka Synlab, Ortopeediaarstid, Spordimeditsiini Sihtasutus, NextClinic ja mitmed teised tuntud ettevõtted,” loetles ta.

Nõudlus terviseteenuste järgi kasvab Tarmo Laanetu väga kiiresti ja tema hinnangul on viimane aeg terviselinnakut oluliselt laiendada – järgmises etapis on plaanis ehitada 35 000 m² suurune hoone, mis peaks valmis saama kolme aasta pärast.

“Kokku investeerime 65 miljonit eurot. Summa on suur, aga meditsiin ongi tänapäeval kallis ja kõik saab olema tipptasemel,” kiitis Laanetu. “Eesmärk on, et meie oma Eesti inimeste kõrval hakkaksid terviselinnaku teenuseid suures mahus kasutama ka Soome, Rootsi ja teiste Põhjamaade inimesed. Seal on elu palju kallim, see on Eesti võimalus oma väga heal tasemel meditsiiniteenust eksportida.”

Kriis õpetas uusi teenuseid ja lahendusi kasutama

Confido meditsiinijuhi ja juhatuse liikme Kadi Lamboti sõnul oli COVID-kriisiga seoses näha, et uusi teenuseid ja ka infotehnoloogilisi lahendusi on vaja kasutusele võtta väga kiiresti – päevade ja nädalate jooksul.

“Testimised, sertifikaadid, erinevad tõendid on vaid üksikud märksõnad, millega viimasel aastal kibekiirelt tegeleda tuli ja kus oli suur roll täita ka erameditsiiniasutustel, kui samal ajal haiglad said keskenduda intensiivravile, statsionaarse ravi ümberkorraldustele ja haiglaravi vajavate inimeste aitamisele,” märkis Lambot.

Kriis näitas ja tõestas Lamboti sõnul, kui oluline on tugevamate ja suuremate erameditsiinikeskuste olemasolu ning koostöö. “Testimispunktid käivitati ju mitmete erameditsiiniasutuste ja labori koostöös. Üksi poleks keegi hakkama saanud, koostöös suudeti ajaga sammu pidada,” märkis ta.

“Mõnes mõttes on see kõik märgiline, et kriis on andnud olulisi tõukeid meditsiiniteenuste üle piiride kasutamisele ja see omakorda käivitab järgmised võimalused ja arengud,” tõdes Kadi Lambot, kelle hinnangul on erameditsiini roll täiendada riiklikku meditsiini.

“Inimesed on erinevate ootuste ja soovidega: kelle jaoks on oluline personaalne teenindus, kellele kiirus, kelle jaoks oluline rõhk tervena püsimisel ja ennetusel – erakliinikud aitavad pakkuda neid erinevaid nüansse ja lõpuks ju terve ühiskond võidab. Igaüks leiab oma,” sõnas Lambot.

Erameditsiini roll on Lamboti arvates variatsioonide pakkumine teeninduses ja teenustes. “See on nagu auto ostmisel: on baasmudelid ja võimalik juurde soetada erinevaid lisasid. Ja need lisad pole ainult mugavusteenused.”

COVID-kriis tõi inimesed senisest enam erameditsiini juurde

Kadi Lamboti sõnul on Confido tegelikult alles väga noor meditsiiniettevõte, aga juba selle aja jooksul on meditsiinivaldkonnas üsnagi palju muutunud – esmajoones on tõusnud inimeste valmisolek erameditsiinikeskustesse pöörduda.

“Usun, et selle aluseks on omakorda usaldus teenuste kvaliteedi osas, samuti teadlikkuse tõus terviseküsimustes. Teame ju kõik, et tervis on meie kalleim vara. Suureks muutuseks on kindlasti ka tööandjate valmisolek panustada üha rohkem enda töötajate tervisesse, sest terve töötaja on omakorda ettevõtte kalleimaks varaks,” selgitas Lambot.

Viimane aasta on Confido meditsiinijuhi sõnul avardanud ka riigipiire: riigid aktsepteerivad teistes riikides läbi viidud testimisi, sertifikaate, meditsiiniasutuse poolt väljastatud tõendeid. Erameditsiini teistest arengusuundadest rääkides tõi Lambot esile muuhulgas telemeditsiini võimaluste kasutamise.

“Telemeditsiin, kus arst ja patsient võivad viibida kasvõi erinevates maailmajagudes, on lahendus globaalse elustiiliga inimesele. Nende inimeste hulk aina kasvab, kes töötavad ja elavad mitmes riigis või veedavad pikemat aega oma kodumaalt eemal,” märkis Lambot.
“Meditsiiniabi võib olla vaja igal ajal ja inimese eelistuseks on siiski suhelda võimalusel ühtede ja samade arstidega, õdedega. Teatud teenuste puhul spetsialiste napib ja järjekorrad tõesti pikad ning telemeditsiin võimaldab need spetsialistid viia abivajajate juurde sõltumata asukohast.”

Olemasolevaid tööjõuressursse tuleb õppida paremini kasutama

Üha süveneva meditsiinitöötajate põua lahendamiseks Lamboti hinnangul üht konkreetset imevitsa pole.

“Meditsiinitöötajate õppeprotsess on pikk, tegemist on raske tööga ning kunagi ei saabu olukorda, kus tundub, et meditsiinitöötajaid on paras hulk. Ikka jääb puudu,” tõdes Lambot, lisades, et olemasolevat meditsiiniressurssi tuleb õppida võimalikult optimaalselt kasutama.

“Praegu teevad arstid liiga palju õdede tööd ja õed assistentide tööd. Vaadake kasvõi koroona vaktsineerimist: meditsiiniline personal tegeles tundide viisi mittemeditsiiniliste küsimustega. Kahjuks toimub seda meditsiinis pidevalt,” sõnas Lambot. “See on protsesside küsimus, kes ja millega tegeleb.”

Tulevikku vaadates tuleb Lamboti sõnul leppida sellega, et kõikidesse piirkondadesse arste ja õdesid ei jätkugi. “Lahenduseks on kaugmeditsiiniline abini video, erinevate ekraanide kui ka chattide ja muu sellise vahendusel. Ja mina arvan, et meditsiinitöötajate jaoks tuleb ka piirid avada ja spetsialiste vajadusel mujalt sisse tuua.”

Riigi poolt sooviks Lambot pikemaajalist nägemust ja toimivaid, ühtseid IT-lahendusi.

“Mina eeldaksin teatud kindlat raami, pikemaajalist strateegiat, ajaraamistikku. Näiteks infotehnoloogia vallas võiks meie riigis kasutusel olla üks meditsiiniline programm, millega meditsiinitöötajad tööd teevad,” avaldas Kadi Lambot.

“Selline andmebaas vajab pidevat arendamist ja ajaga kaasas käimist. Praegu kasutavad raviasutused meie väikeses riigis kümmekonda erinevat programmi ja keegi pole rahul. See on tohutu ressursside raiskamine,” kritiseeris ta.

“Peaks ja võiks olla üks baasprogramm, millele saaksid erinevad raviasutused vajadusel teha enda jaoks spetsiifilisi lisasid.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.