"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kliimamuutustega võitlemine on jaganud soomlased kahte leeri (0)
12. juuli 2021
Foto: Pixabay

Kliimakriisiga võitlemisega seotud küsimused jagavad Soome elanikkonna kaheks vastasleeriks, näitab Helsingin Sanomat tellitud uuring.  

Helsingin Sanomat rõhutas laupäeval, et lahkarvamus ilmnes neljas kliimakriisi ja selle leevendamiseks tehtud avalduses, millega vastajatel paluti väljendada oma nõusolekut või lahkarvamust.  

Pooled inimesed pole kliimakriisi lahendamisest huvitatud

Kui täpselt pooled vastanutest olid täielikult või osaliselt arvamusel, et Soome peaks püüdma kriisivastases võitluses esirinnas olla, siis 45 protsenti väljendas avaldusega osalist või täielikku nõusolekut. Kui ligi pooled (48%) vastanutest väitsid oma valmisolekut kriisiga võitlemiseks oma elatustasemes kompromisse tegema, siis 45 protsenti avaldas vastumeelsust seda teha.  

Väitega, et kliimakriisi mõjud on meedias liialdatud, nõustus 43 protsenti ja sellega ei nõustunud 48 protsenti vastanutest.  

Veidi üle poole (53%) vastanutest väljendas kahtlust, et vajalikke muudatusi pole võimalik saavutada inimesi sundimata. Vähem kui neli kümnest (39%) vastanutest leidis, et kliimakriisiga võitlemiseks piisab inimeste vabatahtlikest valikutest.  Jaotus oli veelgi räigem, kui vastuseid uuriti rahvastikurühmade põhjal, kus noored, üliõpilased, kõrgharitud ning poliitiliste vasakpoolsete ja roheliste pooldajad olid üldiselt seisukohal, et kliimahäda vastu võitlemine on oluline.  

Tulemus on sama, mis paar aastat tagasi

Soomlaste vaated kliimale pole pärast eelmist uuringut 2019.aastal muutunud, kirjutab Helsingin Sanomat.  

„On üllatav, et tulemused on eelmise uuringuga nii sarnased. Tundub, et olukord pole vahepeal kummaski suunas muutunud,” kommenteeris Kantar TNS-i teadusdirektor Sakari Nurmela.  

Ta leidis, et muutuste puudumine võib olla seotud uuringu ajastusega: kliimakriis on koroonaviiruse pandeemia ajal meedias vähem tähelepanu saanud ja inimesed on peamiselt mures pandeemia pärast.  

Nurmela hinnangul on huvitav, et vastuste jaotus on nii järjekindel. Ta tõlgendas seda järgmiselt: „See võib viidata asjaolule, et inimesed vastavad kriisi puudutavatele küsimustele osaliselt oma väärtuste põhjal, see tähendab, et nad võivad valida vastuse, mis sobib kõige paremini nende identiteediga, mõtlemata liiga palju küsimusele endale.“   

Lisaks neljale avaldusele paluti vastajatel tunnistada, kui murelikud nad kliimakriisi pärast praegu on. Ligi pooled väitsid, et nad on väga või mõnevõrra mures, samasugune osa aga väitis, et nad pole eriti või peaaegu üldse mitte.  

Kantar TNS kogus uuringule ajavahemikus 18.–23.juuni 1027 inimese vastused.  

Helsingi ülikooli dotsent Annukka Vainio ütles ajalehele, et osakond saadab sõnumi kliimameetmete üle otsuseid langetavatele poliitikutele.  

„See näitab, et teatavad kliimamuutustega võitlemisega seotud küsimused lõhestavad avalikkust ning on äärmiselt oluline saada ühiskonnale kliimameetmete toetus,” ütles ta.  

Ta lisas, et jaotumine võib tuleneda küsimuste üsna polariseerivast olemusest, kuna erinevate küsimuste komplektidega uuringud on andnud erinevaid tulemusi. Näiteks Eurobaromeetri uuringust selgus hiljuti, et kliimakriisi peavad kaks kolmandikku väga tõsiseks probleemiks ja mõnevõrra tõsiseks probleemiks 16 protsenti soomlastest.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.