"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Koroona-aasta uuring: eestlased käivad haigena tööl, sest kardavad raha kaotada (1)
13. juuli 2021
Foto: Pixabay

Neljandik Eesti inimestest on viimase aasta jooksul käinud haigena tööl, sest pelgavad sissetuleku vähenemist ega soovi kolleege tööl hätta jätta, selgub Seesami värskest uuringust.

Kõige rohkem käisid viimase aasta jooksul haigena tööl ettevõtjad ja Ida-Virumaal elavad inimesed. Haigeks jäädes hoiavad kõige eeskujulikumalt töölt eemale pensioniealised inimesed.

„Uuringust selgub, et eestlane on üks kange tegelane, kelle jaoks haiguslehele jäämine on viimane võimalus. Igati arusaadavalt kardetakse sissetuleku vähenemist, kuid leidub ka neid, kes ei soovi kolleegi ega kliente hätta jätta või pelgavad, mida tööandja arvab vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehele jäämisest,“ tutvustas Seesami turundusjuht Tiia Prööm uuringu tulemusi.

Haigena tööl käinud inimesed tunnistasid, et haiguslehe võtmine tähendanuks kolleegide hätta jätmist ja palgas kaotamist. Enim muretsesid palgakaotuse pärast töölised ja kontoritöötajad – lausa 60% vastas, et ei saa sissetuleku vähenemise tõttu haiguslehte võtta.

Kolmveerand 25-34 aastastest vastanutest aga muretsesid hoopis kaaskolleegide pärast, kes nende haiguslehele jäämisel kannataksid ja peaksid taluma kasvavat töökoormust.

Ettevõtjad seadsid aga haigeks jäädes esikohale kliendid – 75% vastanud ettevõtjatest läksid haigena tööle, sest ei soovinud oma kliente hätta jätta.

„Haigena tööle minemise põhjused olid erinevad ka meeste ja naiste vahel. Näiteks tunnetas veerand naistest ja vaid kümnendik meestest, et nende tööandja suhtub haiguslehe tõttu töölt puudumisse negatiivselt. Seevastu klientide altvedamise pärast muretsesid rohkem mehed kui naised, vastavalt 35% ja 18% vastanutest,“ rääkis Prööm.

Huvitava leiuna tuli uuringust välja, et viiendik haigena tööl käinud inimestest tunnevad, et vaimseid probleeme ei peeta päris haigusteks ja seetõttu ei võeta vaimse tervisega seotud muredega tegelemiseks haiguslehte. Eriti tunnetasid seda kontoritöötajad, kellest 31% nõustusid eelnimetatud väitega. Veidi üle neljandiku vastajatest tunneb aga, et tööandja ei hooli üldse nende tervisest.

Seesami esindaja sõnul tuli uuringust välja ka see, et tegelikult inimesed ootavad, et tööandja panustaks lisaks mõistvale suhtumisele nende tervisesse ka läbi sporditoetuse või tervisekindlustuse. „38% vastajatest soovib, et tööandja kataks tervisega seotud kulud ning 39% peab oluliseks spordikompensatsiooni olemasolu,“ tõi Prööm välja.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

põhjustaja
13. juuli 2021 12:48
Eks üks suur põhjus on see, et kõik haigestumised kantakse digiloosse ja seda tuleb vältida.