"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Riik loodab enne järgmist viiruselainet enamiku koolirahvast vaktsineerida (0)
13. juuli 2021
Haridusminister Liina Kersna. Foto: Mats Õun

“Plaanime pakkuda kooliõdede kaudu võimalust vaktsineerida üldhariduskoolides, samuti võimaldada vaktsineerimist ülikoolides ja kutsekoolides,” selgitas haridusminister Liina Kersna.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi prioriteet on suurendada vaktsineerimist 12-aastaste ja vanemate hulgas, suurem eesmärk on aga enne uut koroonalainet vaktsineerida enamik koolirahvast, kirjutab Postimees.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lausus Postimehele, et praegu on peamine jätkata vaktsineerimist kõigis vanuserühmades alates 12. eluaastast ning kiirendada tempot võrreldes kahe viimase nädalaga. “Selleks oleme avanud uusi vaktsineerimisaegu digiregistratuuris ja käivitanud mitmeid eelregistreerimata vaktsineerimise võimalusi,” sõnas Kiik.

Vaktsineerimine võimalikult mugavaks

Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiiniga saab vaktsineerida noori alates 12. eluaastast ning haridus- ja teadusministeeriumile teeb see rõõmu. Haridusminister Liina Kersna sõnul kehtib koolide puhul sama loogika, mis kogu elanikkonna vaktsineerimise puhul: mida rohkem koolipere liikmeid on vaktsineeritud, seda paremini on kaitstud nii õpetajad kui ka õpilased ja nende pereliikmed. Ministeeriumi eesmärk on teha koolirahvale vaktsineerimine võimalikult lihtsaks ja mugavaks.

Minister toonitas, et selle plaani juures tuleb arvestada paljude nüanssidega – alates ligipääsust terviseandmetele kuni vaktsiinide logistika korraldamiseni. Suve jooksul arutab haridusministeerium koolides vaktsineerimise korraldust sotsiaalministeeriumi ja terviseametiga. Augusti alguseks pannakse koos kokku täpsem plaan.

“Seega, jah, meie plaani järgi saaksid koolimajas vaktsineerida õpilased, õpetajad ja teised koolitöötajad,” vastas Kersna küsimusele, kas ka õpetajad saavad sügisel koolimajas end kaitsepookida. Minister toonitas, et koolide avatuna hoidmiseks on nii õpetajate kui ka noorte vaktsineerimine võtmetähtsusega. “Seega on meie eesmärk saada enne uue viiruslaine tulekut vaktsineeritud enamik koolirahvast,” selgitas minister.

Kevadeks olid end vaktsineerida lasknud väga vähesed haridustöötajad, kuid siiani ei ole ministeeriumil täpset ülevaadet, kui palju haridustöötajaid on vaktsineeritud peale nende, kes kasutasid seda võimalust eesliinitöötajana. Viimastest on praeguseks kahe doosiga vaktsineeritud 80,1 protsenti lasteaiatöötajatest, 88,59 protsenti üldharidusasutuste töötajatest ja 80,2 protsenti kutseharidustöötajatest.

“Osa puhul ei ole teise doosi saamise kuupäev veel käes, ülejäänute teise doosi mittesaamise põhjuseks on tõenäoliselt koroonaviiruse läbipõdemine kahe doosi saamise vahel ning osa võis ka loobuda,” rääkis Kersna.

Sotsiaalministeeriumi Covid-19 töörühma möödunud nädala andmetel on 12–15-aastastest vaktsineeritud 6,9 protsenti ehk 3900 inimest ja 16–17-aastastest 26,4 protsenti ehk 6599 inimest.

Lapsed saavad vaktsiinist vähem kasu

Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar meenutas, et lapsed ei põe üldjuhul COVID-19 raskelt, seega on individuaalne kasu vaktsiinidest suhteliselt väike.

“Laste vaktsineerimine võib olla vajalik karjaimmuunsuse tekkeks. Kui aga vaatame Iisraeli andmeid, siis näeme, et hospitaliseerimine ja suremus langesid enam kui 90 protsenti juba siis, kui suur hulk eakamaid vaktsineeritud sai,» tõi Lutsar esile ja lisas, et Brasiilia väikelinnas Serennas, kus vaktsineeriti peaaegu kõik linna täiskasvanud, aga mitte lapsed, vähenes hospitaliseerimine 86 protsenti ja suremus 95 protsenti. «Seega tekkis hea kaitse SARS-CoV-2 vastu ka ilma lapsi vaktsineerimata,” lausus Lutsar.

Lapsed põevad koroonaviirushaigust kergemalt kui täiskasvanud, ometi on just laste elu pandeemia ajal häiritud olnud, toonitas Lutsar – ennekõike koolide sulgemise ja lõputute isolatsioonide tõttu. “Uuringud on näidanud, et koolides tekivad puhangud siis, kui ühiskonnas on haigust palju, ja need saavad alguse pigem täiskasvanutest,” sõnas Lutsar ja täpsustas, et andmed on siiski vastukäivad.

Teadlase hinnangul aitaks koolides koroonapuhanguid vältida ning koolide tööd katkematult jätkata ennekõike õpetajate laialdane vaktsineerimine. “Kui klassis haigestub üks laps, ei pruugi veel kogu klass distantsõppele jääda, kui aga haigestub õpetaja, siis on see sageli paratamatu,” märkis Lutsar. “Laste vaktsineerimise juurde tullakse tagasi siis, kui enamik täiskasvanuid on vaktsineeritud. Loodetakse, et see juhtub juba augustis,” lausus Lutsar.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.