"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Siseminister Jaani: Eesti piiril migrantide liikumist ei ole (0)
13. juuli 2021
Scanpix/ Foto on illustreeriv

Eestil on praegu võimekus majutada 100 varjupaigataotlejat, 70 Vao keskuses Lääne-Virumaal ja 30 Vägeva keskuses Jõgevamaal ning AS Hoolekandeteenuste andmetel on pagulaskeskustes praegu 12 rahvusvahelise kaitse taotlejat ehk ruumi on veel 88 migrandile, vahendas BNS Postimeest.
 
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Silvester Silver Stõun selgitas, et kui põgenik taotleb rahvusvahelist kaitset, tekib tal seaduslik alus riigis viibida ning üldjuhul suunatakse ta varjupaigataotlejate majutuskeskusesse ehk Eesti mõistes Vao või Vägeva keskusesse. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlejaid on praegu vähe, asuvad kõik migrandid Vao külas.

“Taotleja viibib majutuskeskuses rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni, mil tema taotlus, kas rahuldatakse, see tähendab, et taotleja saab pagulase või täiendava kaitse staatuse, või lükatakse tagasi ning tema suhtes alustatakse tagasisaatmise menetlust,” selgitas Stõun.

Ootamatud rändajad

Rändajad, kes viibivad riigis seadusliku aluseta ning kuuluvad väljasaatmisele, paigutatakse politsei- ja piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse, mille majutusvõimekus on 123 inimest. Stõuni sõnul saab ootamatult tulnud rändajaid paigutada ka teistesse kinnipidamisasutustesse.

Siseminister Kristian Jaani (Keskerakond) sõnul praegu Eesti piiril migrantide liikumist ei ole. “Eestis ei ole täna näha olnud mitte mingisugust rändetrendide muutust või näha, et kuidagi rändevood oleks siiapoole liikunud. Me oleme sellel aastal piiripunktide vahelisel alal tabanud minu mälu järgi kuus illegaalset piiriületajat ja see arv on olnud ka viimastel aastatel langev,” rääkis Jaani.

Siiski on jalgpalli Euroopa meistrivõistluste tõttu, mille mitmed mängud toimusid Peterburis Venemaal, ohuhinnang keskmine. “Viimati, kui toimus jalgpalli MM, oli näha seda, et need inimesed proovisid niinimetatud fänni-ID-ga pääseda Venemaalt ka Euroopasse. Nii et see on üks ohutegur, mida me oleme jälginud,” ütles Jaani.

Jaani sõnul pole Leedu Eestilt migrantide majutamisel abi palunud ning seega pole valitsus arutanud, kas Eesti oleks valmis naabrit sellisel viisil aitama. Jaani ütles, et Eesti keskendub praegu Leedu aitamisele eelkõige Valgevene piiril.

Inimeste ümberpaigutamine

2015. aastal puhkenud Euroopa rändekriisi leevendamiseks on Eesti rändekava raames vastu võtnud kokku 213 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Neist 66 inimest asustati ümber Türgist ning 147 inimest paigutati ümber Kreekast ja Itaaliast.

2019. aasta 31. augusti seisuga elas Eestis politsei- ja piirivalveameti andmetel 124 ning väljaspool Eestit 89 rändekava alusel saabunut, mille suhtarv püsis sama 2019. aasta lõpuni. Eestis ja väljaspool Eestit elavate rändekava alusel saabunud inimeste suhtarvu jälgimine toona lõpetati.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.