"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: pandeemia nõrgestas Soome alla 50-aastaste töövõimet (0)
13. juuli 2021
2020. aasta lõpuks oli 14 protsenti 25–49-aastastest naistest täielikult või osaliselt töövõimetu. 2017. aasta vastav näitaja oli üheksa protsenti. Foto: Pixabay

Rahvatervise instituudi THL andmetel ei lahenda naised oma töökoormust sama hästi kui enne pandeemiat. Koroonaviiruse pandeemia on inimeste tervist ja töövõimet drastiliselt mõjutanud, teatas Soome Tervise ja Heaolu Instituut (THL). Agentuuri uus uuring näitab, et seda koormust tunnevad eriti alla 50-aastased ja eriti naised.  

THLi uurimisprofessor Seppo Koskinen ütles, et see on olnud aeg, kus vanemad on pidanud oma töökohustusi täitma, aidates samal ajal oma lapsi kodus koolitada. Samal ajal on paljudele lisandunud vastutus oma eakate vanemate eest hoolitsemisel.  

„Mõned alla 50-aastased on tundnud ülemäärast koormust,” selgitas Koskinen.  

THL märkis, et märkimisväärne osa alla 50-aastastest soomlastest on koroonaviiruse epideemia ajal tunnistanud oma töö- ja rahalise olukorra muutust. Agentuur rõhutas, et eriti on mures oma tööhõive ja üldise majandusliku olukorra pärast alla 50-aastased naised.  

THLi uuringust selgus, et pandeemia on mõjutanud naiste töövõimet.  

2020. aasta lõpuks oli 14 protsenti 25–49-aastastest naistest täielikult või osaliselt töövõimetu. 2017. aasta vastav näitaja oli üheksa protsenti.  

„Enne kui teha järeldus, kas tegemist on lühiajalise, hetkelise languse või pikemaajalise nähtusega, on vaja üksikasjalikumat uurimistööd,” sõnas Koskinen.  

Samasse vanuserühma kuuluvatest meestest hindas 11 protsenti end eelmise aasta lõpuks täielikult või osaliselt töövõimetuks. 2017. aastal oli see osakaal kaheksa protsenti.  

Töövõimet on vähem 

Inimeste töövõime hakkas aga juba enne pandeemiat halvenema. Elanike töövõime paranes kuni 2010. aastate alguseni ja siis soikus, enne kui hakkas langema 2020. aastal.  

„Raske on hinnata, mil määral võib seda arengut seostada koroonaviiruse epideemiaga,” mõtiskles Koskinen.  

THL-i uuringust selgus ka, et erineva haridus- ja koolitustaustaga inimeste töövõime lõhe on jätkuvalt suurenenud. Inimesed, kellel polnud algharidusest enam kvalifikatsiooni, olid teistest rühmadest tõenäolisemalt vähem töövõimelised.  

Soome pikendas hiljuti koolikohustuse vanust 18-le. Kuid Koskinen ütles, et Soome elanike töövõime parandamiseks on vaja tõhusamaid meetmeid.  

„Ennetavate meetmetena võiks valitsus pakkuda inimestele vahendeid oma üldise tervise ja isikliku heaolu paremaks hoidmiseks,“ sõnas Koskinen. „Eriti, mis puudutab madala sissetuleku ja madala haridustasemega inimesi”.  

„Töötajate olemasolevat töövõimet tuleb praegusest paremini toetada. Tööülesanded ja tööaeg tuleb kohandada töötaja võimetega, et nad saaksid oma tööd mõistlikult jätkata,” ütles Koskinen.  

Allikad Yle, STT 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.