"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Mölder: kliimapaketil saab olema tuntav mõju (0)
14. juuli 2021
Mats Õun

Euroopa Komisjon esitles uut kliima- ja energeetika seadusandluse paketti, keskkonnaministri Tõnis Mölderi sõnul on muudatused tuntava mõjuga, vahendas BNS.

Kliimapakett näed ette kasvuhoonegaaside heite 55 protsendi vähendamise saavutamiseks aastaks 2030. Ettepanekud puudutavad kõiki peamisi EL-i kliima- ja energiaalase seadusandluse dokumente ning omavad olulist mõju EL-i majandussektoritele. Paketi eesmärk on tagada kliimaneutraalsuse saavutamine EL-is aastaks 2050.

Keskkonnaministri Tõnis Mölderi sõnul on ettepanekutega tehtud pikalt tööd ja kuigi välja pakutud muudatused ei ole revolutsioonilised, on need siiski tuntava mõjuga, edastas keskkonnaministeerium.

Ühiskonnale kaasnevad olulised hüved

„Kliimaneutraalsuse saavutamist ei saa jätta saatuse hoolde, pealegi kaasnevad sellega ühiskonnale olulised hüved: energiatõhusamad kodud, mida on odav kütta ja jahutada; puhtam keskkond; keskkonnasõbralikum transport ning rohelisem ja tugevam energiasüsteem. Eelolevatel kuudel arutame paketiga seonduvat huvigruppide ja ministeeriumitega, et kujundada läbirääkimisteks Eesti seisukohad,“ lausus Mölder. Ta lisas, et Eesti jaoks on oluline, et kliimapaketis arvestatakse iga liikmesriigi eripäraga, Eesti puhul näiteks põlevkivisektoriga.

Paketi üks olulisemaid uuendusi on maanteetranspordile ning hoonetele eraldi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loomine. Varem kehtis kauplemissüsteem vaid süsinikuheite mahukatele tööstussektoritele nagu näiteks terase ja väetiste tootmine, elektri tootmine ja põlevkiviõli rafineerimine.

„Kui varem käis Euroopa kliimaeesmärkide saavutamine eelkõige läbi energiasektori, siis nüüd vaadatakse oluliselt laiemat pilti ja suurema tähelepanu all on ka transport,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Juhul, kui maanteetransport heitmekaubandussüsteemi liidetakse, on oluline, et selle tulud laekuksid tagasi liikmesriiki ehk Eestisse roheinvesteeringuteks,“ ütles Aas.

Minister tõi välja, et komisjon on otsinud veel viise, kuidas nendes sektorites muudatusi kiirendada. Näiteks on plaanis uued sõidukite heitkoguste nõuded, piiriülese koostalitusvõimelise alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamine ja hoonete energiatõhususe suurendamine läbi renoveerimislaine.

Lisaks esitles komisjon oma paketis ka moderniseerimisfondi suurendamist ja uut kliimameetmete sotsiaalse mõju rahastut, mis aitavad riikidel neid eesmärke saavutada ja toetada rohepöördes madala sissetulekuga leibkondi.

Süsiniku piirimehhanismi ettepanek

Paketti kuulub veel mitmeid muudatusi. Nende seas on näiteks uus süsiniku piirimehhanismi ettepanek, et ära hoida süsinikuleket – tootmise viimist kolmandatesse riikidesse, kus kliimanõuded on madalamad.

Samuti planeeritakse paketis jagatud kohustuse määruse sektorite (transport, põllumajandus, jäätmed, jne) ning maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorite riiklike ambitsioonide kasvu; EL-i taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide tõstmist aastaks 2030.

Eestis alustavad ametkonnad nüüd paketi läbitöötamist ja valitsus kujundab läbirääkimisteks esitatud seadusandluse paketi kohta seisukohad, kaasates huvigruppe, selle aasta neljandas kvartalis.

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 70 protsendi  võrra. 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti tänaseks juba vähendanud heitkoguseid 64 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Sellest hoolimata on Eesti süsinikujälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.