"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
SÜNGE SEIS TALLINNA HOTELLIMAASTIKUL Olukorra pealinna majutusasutustes päästaksid vaid turistid (1)
14. juuli 2021
Foto: Ilja Matusihis

„Selle aasta olukord Tallinna hotellimaastikul on kriitiline. Vaid välisturistid suudavad olukorda pisut leevendada, sest nende mahud on lihtsalt palju suuremad kui meie armsate kaasmaalaste omad,“ kommenteeris Hestia hotelligrupi tegevjuht Kaisa Mailend praegust olukorda Tallinna hotelliturul.

„Kui eelmisel suvel oli Tallinna vanalinna vastu Eesti ja Läti külastajal suurem huvi, siis sellel aastal kordusvisiite ei tehta. Need, kes polnud ammu Tallinna vaatamisväärsustega tutvunud, tulid eelmisel aastal appi turismipäästmisele ja kõik Tallinna hotellid on selle eest väga tänulikud,“ rääkis Mailend.

Kriis on mõjutanud Tallinnas neid valdkondi, mis on olnud turistidega seotud. Vanalinna ärid, muuseumid, horeca sektori tugiteenused, konverentsid. „Vanalinn on tühjaks ja lagedaks jäänud, pesemata aknad ja uksed, mis viitab, et elu on peatunud. Kinnisavarahinnad on vanalinnas aegade jooksul nii kõrged olnud, et normaalne elukeskkond on seeläbi väljasuretatud. Pole ime, et söögi- ja majutuskohtade hinnad on läbi kõrge rendi vaid vähestele talutavad,“ tähendas Mailend.

Hotellijuhi sõnul tuleks enam soodustada normaalse elukeskkonna teket vanalinnas, kus on toimiv kogukond, naabrivalve ja muu sinna juurde kuuluv. „Eks see ole paljude maailma linnade mure, kus atraktiivne vanalinn või muu keskus kipub suretama normaalse elurütmi välja.“

Tasuta parkimine turistidele?

Tallink Hotels juhatuse liige Ave Svarts ütles, et koroonakriis on Tallinna majutusasutusi mõjutanud enam kui siseturismi sihtkohti, mis kriisile hoopis paremini vastu panevad. „Üldises piirangute situatsioonis pole kerge kellelgi, aga kui riigisisesed kogunemiskeelud kaovadki, siis Tallinna majutusasutustele on selle leevendav mõju vähene. Tallinn pigem ei ole Eesti kodanikele suvise puhkuse veetmise koht,“ tõdes ta.

Positiivse poole pealt tõi ta esile, et linna pindadel tegutsejatel on vähendatud renti ja tagatud tasuta suveterrasside toimimine, mis on olnud kindlasti abiks. „Linnapoolne tugi saab olla eelkõige Tallinna turundamises siseturismi sihtkohana ja seda on linn päris kenasti sel aastal püüdnud ka teha. Harjumuse muutmiseks läheb muidugi vaja palju enam kui mõnda kampaaniat, see muutus kiirelt ei tule, aga ilma nende tegevusteta ei tule päris kindlasti tulemust ei nüüd ega ka edaspidi,“ selgitas Svarts.

Ka Mailendi sõnul on hotellidel koostöö Tallinna linna turismiosakonnaga olnud konstruktiivne. Igal aastal tehakse erineva suunaga tegevusi. Sel suvel on näiteks käivitunud kampaania maksa kahe öö eest ja peatu kolm ööd. Tallinn lisab juurde tasuta Tallinn Card’i, mis annab võimaluse tutvuda paljude Tallinna muuseumide, meelelahutuskohtade ja muu vaatamisväärsustega tasuta. „Lisaks ühistransport, mis on samuti tasuta. See on suurepärane võimalus tutvuda kogu Tallinna pakutavaga nii sise- kui ka välisturistil.“

Tema arvates võiks Tallinn pakkuda antud kaardi omanikele lisaks tasuta parkimist, sest palju külastajad eelistavad tänasel päeval reisimist oma transpordiga.

„Tänuväärne oli algatus vabastada Tallinna maal olevad väliterrassid üürist, kuid võiks ka võimaldada lihtsustatud korras uusi terrasse avada. Miks mitte loobuda Tallinnas teatud piirkondades ja valdkondades, mis enim kriisist  kannatanud, reklaammaksust,“ pakkus Mailend.

Lootus siseturistile

Kommenteerides olukorda pealinna hotelliturul ütles Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusdirektor Mart Luik, et kriis on andnud suure tagasilöögi just Tallinna majutusasutustele, samas kui mujal Eestis aitab siseturism seda langust leevendada. „Suvekuud peaksid siiski ka Tallinna hotellidele pakkuma veidi paremat väljavaadet,“ prognoosis Luik.

Tema sõnul on üldine olukord hotelliturul siiski dünaamiline. Ta tõi näiteks, et majutuste arv kasvas Tallinna hotellides maikuus võrreldes aastatagusega muljetavaldavalt kiiresti – 231%. „Kuid võrdlusbaasiks on eriti väike arv ja tänavu mais Tallinnas ööbinud 30 242 külalist on siiski vaid viiendik koroonaeelsest tasemest,“ nentis ta.

Rääkides linna tugimeetmetest hotellindusele tõi Luik esile pingutusi selle nimel, et suurendada pealinnas siseturistide arvu. Ning suunal, kust välisturistide liikumine on mõistlikel tingimustel võimalik, töötatakse ka sihitud kampaaniatega nende turgude suunas. Ta tõi näiteks, kus Soome-Rootsi suunal tegutsevad turunduses aktiivselt nii EAS, Tallink kui ka Tallinna ettevõtlusteenistus. „Samas kui Soome valitsus piiri lahti ei tee, on raske olla soomlaste linna toomisel tulemuslik.“

Luige sõnul keskendutakse praegu siseturistidele ning juunis tehtigi koos hotellidega üks ühiskampaania. Lisaks töötatakse sihitud kampaaniatega lähinaabrite suunal, kust liikumine on võimalik: Läti, Rootsi, Soome.

Turistid tulevad tagasi

„Tallinna tutvustamisele oleme kaasanud mitmeid sihtrühmadele olulisi influentsereid, kes loovad oma digiplatvormidel linna kohta põnevat konteksti. Samuti on Tallinnal suur roll, eriti just vanalinna kontekstis, luua võimalikult palju sündmusi ja uusi tegevusi, mis külastajate tähelepanu köidavad, restoraninädalast alates ja Vanalinna päevadega lõpetades. Otsime koos partneritega ka võimalusi luua igasuguseid eriüritusi. Näiteks Roosikrantsi tänav sai kenasti remonditud ja koos sealsete ettevõtjatega plaanime augustis korraldada ühe hoogsa tänava avamise peo,“ rääkis ettevõtlusdirektor.

Samas kutsus ta kõiki üles pakkuma linnale häid ideid, kuidas pealinna rohkem melu tuua. „Võtke minuga või minu ettevõtlusteenistuse kolleegida ühendust. Kas nii öelda kastist väljas või mitte. Tallinna turismisektori ja sellega seotud äride toetamiseks on kõik head ideed teretulnud!“

Pealinna majutusettevõtteil aga soovitas Luik ikka vastu pidada. „Turistid tulevad tagasi aga see võtab rohkem aega, kui me tahaksime.“

Temaga ühines ka Ave Svarts, kelle sõnul pole inimeste soov reisida ju kuhugi kadunud. „Niipea, kui selleks võimalus avaneb, on meil vaja külalisi majutada ja teenindada ning pakkuda neile väga head elamust. See on võimalik aga ainult kogenud ja oskustega töötajatega,“ märkis ta ning avaldas lootust, et suudetakse piisav kompetents sektoris säilitada.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ukmatu toomas
15. juuli 2021 06:16
Päästaksid turistid aga kahjuks on kolmas koroona laine tulekul !