„Stockholmi Ülikoolile kuuluva uuringulaevaga Electra af Askö läbi viidud uuringud külgvaate- ja lehviksonariga annavad hea ülevaate parvlaeva Estonia vrakist ja ümbritsevast merepõhjast, mille tulemusel tekib kolmemõõtmeline kujutis, mis on vajalik edaspidiseks põhiuuringute läbi viimiseks,“ ütles Eesti ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas.

Parvlaeva Estonia eeluuringupäeva jooksul on kavas läbi viia kümme keerukat erinevat liiki uuringut. Estonia vraki eeluuringute neljandal ja viiendal päeval ehk esmaspäeval ja teisipäeval viidi läbi uuringud külgvaate- ja lehviksonariga, merepõhja profileerijaga ning 3D sonariga, edastas ohutusjuurdluse keskus. Kokku on kümne eeluuringupäeva sisse kavandatud kümme keerukat erinevat liiki uuringut, mille tehnilised süsteemid tuleb omavahel sobituma panna. Seni on uuringud olnud edukad nii tehnilises mõttes kui ka tänu ilusale ilmale.

Merepõhja geoloogilise seisundi analüüsimine

„Lisaks viisime läbi uuringud merepõhja profileerijaga, mis võimaldab vaadata kuni 50 meetri ulatuses merepõhja sügavusse. See uuring annab vastused, milline on merepõhja geoloogiline seisund – kus on erinevad kivimid – moreen, savi, liiv. Viisime läbi puurimistööd – võtsime merepõhjast erinevatest kohtadest proove, mis annab kinnituse merepõhja profileerijaga tehtud tööle,” sõnas Arikas.

Arikase sõnul viidi sarnased uuringud läbi ka aastatel 1995-1996, kuid toona saadud info ei olnud nii täpne, tehnoloogia on vahepeal palju arenenud ning seekord saadi palju detailsemad tulemused.

„Esmaspäeval, 12. juulil alustasime vraki ümbruse uuringuid 3D sonariga. Tegemist on ülimalt keerulise operatsiooniga, mille käigus paigaldati 3D skanner 16 erinevasse punkti ümber vraki, et saada vrakist detailne kujutis,“ rääkis Arikas. „Seda uuringut võib võrrelda operatsiooniarstide tööga, kes läbi väga väikese augu teevad väga keerukaid operatsioone. Merel liikuval laeval on keeruline teada kohta, kuhu 3D skanner merepõhjas täpselt asetub. Kui määratud punkt sattus merepõhjas kallakule, pidime otsima uue asukoha. Teisipäeval saime alustada vraki pealse osa, tekimaja ja vraki põhja  uuringuid.”

Ootamatuks tehniliseks probleemiks kujunes 3D sonari signaali segaja, mille põhjust ei ole veel tuvastada suudetud. Kui 3D skanneri pilt peaks tavapäraselt olema näha 50-75 meetri kaugusele, siis praegu on nähtavus vaid 20 meetri kaugusele. Segaja võib olla seotud uuringulaevade andurite saatjatega või mõne väljaspool neid laevu tuleva segava signaaliga. Selle tõttu peab suurendama vaadeldavate punktide tihedust 3-4 korda, mis omakorda pikendab algselt 48-tunniseks kavandatud uuringuperioodi 3D sonariga mitme päeva võrra.

Vraki ümbruse mõõdistamine

„Takistustest hoolimata on meil tänu väga professionaalsele meeskonnale õnnestunud tänaseks mõõdistada kogu vraki ümbruse ja laeva hukkumise teekonna alla jääv mereala ning saada vrakist väga kvaliteetne 3D pilt,“ lausus Arikas.

„Näeme Estonia vrakil erinevaid vigastusi, mis on tekkinud laeva uppumisel merepõhjaga kokkupuutes. Vigastuste ulatus on väga suur ning neid kõiki ükshaaval detailselt kirjeldada ei ole võimalik, kuid kriitilistele kohtadele pööratakse suurt tähelepanu,“ selgitas Arikas.

„Soovime eelkõige saada vastused küsimustele vigastuste kohta paremas pardas – kus need paiknevad, mis on nende suurus, kas tegemist on ühe, kahe või enama vigastusega. Kui avastame midagi täiendavalt, siis see saab täpselt dokumenteeritud. Teada on, et laevavrakk lebab põhjaga ülespoole ning kõige suuremad vigastused on toimunud laeva ahtriosas, kus on tegemist kergemate konstruktsioonidega, mis on vigastustele tundlikumad. Vigastused kanduvad edasi laeva kesk- ja vööriossa, ka laeva ülemine tekk ja korstnaosa on suure tõenäosusega saanud palju viga.”

Palju objekte laevavraki ümber

Arikase sõnul on laevavraki ümber näha palju objekte. „Et laevast on välja kukkunud erinevaid objekte, oli teada. Me ei saa aga kõigi nende puhul praegu kinnitada, kas tegemist on Estonia laevalt pärit objektidega või on need muul hetkel merepõhja jõudnud, aga näeme, et tegemist on kunstlike esemetega, mitte looduslike kivimitega. Teame, et Läänemeres on erinevates kohtades ja erinevatel aegadel uppunud erinevaid objekte. Väga palju võib olla selliseid asju, mis ei ole kuidagi Estoniaga seotud. Need objektid vajavad edaspidi veel täiendavat uurimist.“

Kolmapäeval on plaanis jätkata merepõhja uuringutega, puurimistega erinevates kohtades ning viia läbi akustiline merepõhja uuring. Algamas on allveeroboti uuringud. Hakkame kasutama kahte lahendust – 3D skannerit ja allveerobotit koos „Kui me ühe tehnoloogiaga oleme tuvastanud laevakere deformatsioonid ning jooniseid vaadates ei ole täpselt võimalik aru saada, millega on tegemist, siis lähemateks vaatlusteks kasutame allveerobotit ja saame kinnituse, kas seal on vigastus või on tegemist signaaliveaga,“ lausus Arikas.

„Kuigi Estonia juures on alates selle uppumisest läbi viidud mitmel korral erinevaid uuringud, võimaldavad tänapäevane tehnoloogia ja tarkvara saada detailsema ja täpsema ülevaate ning ka vastused küsimustele, mis on juhtunud, miks see just nii läks,“ ütles Arikas. „Näiteks 3D skanneriga oleme võimelised tuvastama laeva keevisõmbluseid, nende asukohti ja suurust. Selle infoni jõudmine võtab aega, aga detailsuse aste on väga suur. “