"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Soome rahandusminister: me peame vastu võtma rohkem võõrtööjõudu (0)
15. juuli 2021
Soome rahandusminister Annika Saarikko. Foto: Scanpix

„See ei kahjusta soomlaste tööhõive väljavaateid. Me vajame välismaalasi ja soomlasi,” ütles Soome rahandusminister Annika Saarikko. „Fakt on see, et põllumajandus, tootmine, sotsiaal- ja tervishoiuteenused – või isegi massitransiit pealinna piirkonnas – ei toimiks ilma välistöötajateta,” lisas ta.

Soome rahandusministri Annika Saarikko sõnul peab riik sisserändajatele oma uksed laiemalt avama.
Rahandusminister Annika Saarikko (KESK) ütles, et kuigi valitsus on määranud tööhõive suurendamise üheks peamiseks tööhõivet suurendavaks meetmeks, arutavad mõned poliitikud endiselt välistöötajate vajalikkuse üle.

Välistööjõu suurem kasutamine toetataks majandust
Yle-le rääkides ütles Saarikko, et Soome välistööjõu kasutamise laiendamine aitaks parandada tööhõivet ja toetaks majandust.
„See ei kahjusta soomlaste tööhõive väljavaateid. Me vajame välismaalasi ja soomlasi,” ütles ta.
Soome demograafilised väljakutsed näitavad, et vähem on tööealisi inimesi, kes toetaksid vanureid ja aitaksid neid hooldada. Riigi sotsiaal- ja tervishoiusektor on hinnanud, et selle kümnendi lõpuks vajavad nad vanema elanikkonna hooldamiseks veel 30 000 õde.

Saarikko ütles, et lisaks kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidele peab Soome meelitama ka sinikraesid.
„Fakt on see, et põllumajandus, tootmine, sotsiaal- ja tervishoiuteenused – või isegi massitransiit pealinna piirkonnas – ei toimiks ilma välistöötajateta.”

Kui Soome poliitikud on aastaid rääkinud tööhõivepõhise rände suurendamisest, siis Soome tööle kolivate välismaalaste arv on vähe muutunud.
Soomes töötada soovivad välismaalased peavad tööpõhise elamisloa saamise nimel vaeva nägema ja Soomes asuvad ettevõtted on korduvalt kritiseerinud pikaajalist luba, mida välismaalased peavad ootama.

Ühiskonna suhtumine peab muutuma

Kui Saarikko möönis, et bürokraatia pidurdab võõrtööjõu sissevoolu, kutsus ta Soome ühiskonnas muutma üldist suhtumist, kuna uuringud on näidanud, et võõrnimedega tööotsijad seisavad tööotsimisel silmitsi diskrimineerimisega.
Poliitikud pole võõrtööjõu vajaduses alati ühel meelel. Opositsioonis oleva Soomlaste partei juht Jussi Halla-aho on kutsunud üles piirama tööpõhist sisserännet, väites, et välistöötajad nõrgendavad tööturgu, leppides soomlastest kehvemate tingimuste ja palgaga.

„Mul on mure, et opositsioonierakonnad ei vaidle mitte ainult sisserände üle üldiselt, vaid ka vajadusele tööpõhise immigratsiooni järele,” selgitas ta.
Majandus- ja rahandusministeerium on varasemalt märkinud, et “Soome tööealine elanikkond väheneb ja rahvastiku kasv põhineb ainult sisserändel”.

Peaminister Sanna Marini valitsus on öelnud, et soovib kümnendi lõpuks vähemalt kahekordistada tööpõhist sisserännet. See eesmärk on üks tema kabineti kesksetest meetmetest tööhõive parandamiseks.
Saarikko tõstis esile ka välistudengite rolli, märkides, et neile tuleks pärast lõpetamist anda võimalus Soomes karjääri teha. Selleks on Marini administratsioon öelnud, et kavatseb pikendada välismaal lõpetajate lube kahele aastale pärast nende õpingute lõppu Soomes.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.