"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Sallivama ühiskonna suunas Teadlased hakkavad analüüsima vihakõnet (0)
18. juuli 2021
Pixabay

“Vihakõne ohvrit aitab kõige kiiremini vihakõne lõppemine ja kindlustunne, et ta ei pea kartma selle kordumist. Toimivate lahenduste saavutamiseks vajame hädasti kognitiivse psühholoogia ja mõjutamispsühholoogia valdkondade teadlaste praktilist abi,” sõnas võrdsete võimaluste voliniku Liisa Pakosta.

Võrdsete võimaluste volinik koos sotsiaalministeeriumiga kuulutas välja uuringuprojekti konkursi vihakõne analüüsimiseks ning vihakõne vähendamiseks, mille tähtaeg on täna.

Konkursiga otsitakse teadlasi, kes hakkavad analüüsima vihakõne ja sellega seotud mõistete õiguslikku ja kultuurilist tähendust ja kasutust Eestis, edastas võrdsete võimaluste voliniku kantselei.

Ka peaks  uuringud andma ülevaate vihakõnega seotud pöördumistest ja juhtumitest ning selgitama välja vihakõne äratundmiseks ja menetlemiseks vajaliku toe. Projekt uurib käitumismudelid ja -mustreid, mis mõjutavad vihakõne kasutamist ning projekti väljund on kasutatav korrakaitseorganisatsioonidele ja Eesti ühiskonnale vihakõne vähendamiseks.

Pakosta sõnul on Eesti kultuuriline kontekst vihakõne tajumise osas läbi uurimata, samuti ootab ta teadlastelt tuge ühiskondlike hoiakute nügimisel. „Vihakõne ohvrit aitab kõige kiiremini vihakõne lõppemine ja kindlustunne, et ta ei pea kartma selle kordumist. Toimivate lahenduste saavutamiseks vajame hädasti kognitiivse psühholoogia ja mõjutamispsühholoogia valdkondade teadlaste praktilist abi. Lisaks puudub meil ülevaade, milliste kaitstud tunnuste alusel on vihakõne pöördumisi tehtud ja millised tunnused võivad olla alaesindatud – kõik see aitab kaasa Eestis hirmu vähendamisele ja inimlikkuse suurenemisele“.  

Konkurss on avatud täna keskpäevani. Uurimisprojekt kestab 2022. aasta juunikuuni. Konkursil on oodatud osalema interdistsiplinaarsed uurimisrühmad või konsortsiumid, kus on esindatud ka käitumisteaduslik kompetents. 

Projekti rahastab sotsiaalministeerium, projekti eelarve on kuni 173 000 eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.