"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Lastearst Reet Raukas: COVIDi-järgne põletikureaktsioon on Eestis haiglasse viinud 15 last (1)
19. juuli 2021
Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas. Foto: Albert Truuväärt

“Nii muu maailma kui Eesti andmed näitavad, et lapsed põevad COVID-19 infektsiooni pigem kergemini. Küll esineb lastel selle viirushaiguse põdemise järel seisundit, mida nimetatakse multisüsteemseks põletikureaktsiooniks,” selgitas Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas.

Nii Eestis kui mujal on olnud ka juhtumeid, kus COVID-19 võrdlemisi kergelt läbi põdenud lapsed satuvad hiljem ootamatute tüsistustega arstide hoole alla, mistõttu on Raukase sõnul oluline, et ka lapsed võimaluse korral viirusevastase vaktsiiniga kaitstud saaks.

“Antud seisund, inglisekeelse nimetusega “Multisystem Inflammatory Syndrome in Children” ehk MIS-C tekib 2 – 6 nädalat pärast haiguse põdemist. Selle tekkepõhjus ei ole lõplikult selge ega osata arvata, kes on need lapsed, kel antud sündroom võiks tekkida,” tõdes Raukas.

“Tegemist on immuunsüsteemi regulatsioonihäirega, immuunvastuse üleregulatsioonist tekib põletikureaktsioon erinevates organites. Õnneks on seisund harv ja Eestis on esialgseil andmeil haiglaravi vajanud 15 last.”

20 000 COVID-vaktsineeritud lapsest on tõsiste tüsistustega vaid kaks

“Praeguste andmetega on 12-17-aastastestele lastele manustatud koroonavaktsiine ligemale 20 000 annust ning tõsiste reaktsioonidega nendele on teateid kahel juhul,” ütles ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

“Ühel juhul tekkis esimese annuse järgselt allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) ning laps vajas haiglaravi,” rääkis Laius. 

Ta selgitas, et vaktsiinid võivad harva allergilisi reaktsioone põhjustada ning kuna enamasti tekivad tõsised reaktsioonid üsna kiiresti pärast vaktsiini manustamist, siis tulekski järgida soovitust pärast vaktsineerimist rahulikult 15-20 minutit kohapeal oodata ning oma seisundit jälgida.

“Teisel juhul tekkis lapsel kopsuarteri trombemboolia. Aga tal olid ka kaasuvad kroonilised haigused. Ta kasutas mitmeid ravimeid ning varasemalt on esinenud korduvad tromboosid. Seetõttu ei ole meie hinnangul tekkinud reaktsioon tõenäoliselt tingitud vaktsiinist,“ täpsustas Laius. 

Tegemist ei pruugi alati olla vaktsiini kõrvaltoimega

“Tuleb eristada seda, et meile saadetud kõrvaltoime teatis ei tähenda veel, et tegemist on kindlasti vaktsiini kõrvaltoimega. Tegemist võib olla ka juhusliku ajalise kokkusattumusega vaktsiini manustamise ning reaktsiooni tekkimise vahel,” lisas ta.

Kõrvaltoime kinnitamiseks on vajalik mitmete sarnaste reaktsioonide analüüs, mis kinnitab, et vaktsineeritutel esineb reaktsiooni sagedamini kui mitte vaktsineeritutel. “Samuti, kui kaasuvad haigused selgitavad tekkivat reaktsiooni, siis ei ole põhjust kahtlustada vaktsiini selle reaktsiooni tekitamises, kui see ei ole ka teadaolev vaktsiini kõrvaltoime.”

Laiuse sõnul on kõrvaltoimed lastel üldiselt üsna sarnased kõrvaltoimetega täiskasvanutel. “Esiteks loomulikult süstekoha reaktsioonid – valulikkus, punetus. Teiseks tavapärase külmetusele sarnanevad nähtused – palavik, külmavärinad, liigeste-lihaste valulikkus. Selline üldine halb enesetunne. Vahel iiveldus, oksendamine. Enamik neist mööduvad kiiresti, vajadusel võib anda lapsele palavikualandajat või valuvaigistit, arvestades lapse kehakaalu,” märkis ta.

Laste vaktsineerimine enne uut kooliaastat on oluline

Mai lõpus soovitas Euroopa ravimiamet vaktsineerida Pfizeri vaktsiiniga ka lapsi vanuses 12–15 eluaastat ning alates 17. juunist on Eestis võimalik COVID-19 vaktsineerimiseks aega broneerida ka lastele alates 12. eluaastast. Neid vaktsineeritakse Pfizeri vaktsiiniga. Alaealistele peab broneeringu tegema lapsevanem või ametlik hooldaja ning soovitatav on, et teismelist saadaks vaktsineerimisel täiskasvanu.

“Meil on olemas vaktsiinid, mis on alates 12. eluaastast noortele ekspertide hinnangul turvalised ja tervise kaitsmiseks tõhusad. Mida kõrgem on koolipere, sh ka koolinoorte vaktsineerituse osakaal, seda paremini on kaitstud nii meie haridussüsteem, kui ka Eesti elanike tervis,” sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. “Seetõttu on äärmiselt oluline, et noored seda võimalust maksimaalselt ka kasutaksid:”

Vaktsineerimine toimub samamoodi kui teistel – tuleb broneerida aeg ning minna õigel ajal kohale, kaasas isikut tõendav dokument. Pfizeriga vaktsineerimisel tuleb kuue nädala pärast teha ka teine doos, selle aeg antakse esimese doosi tegemisel.

 Täpsem info: https://vaktsineeri.ee

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

H
22. juuli 2021 17:39
Vitamiin D-st on palju räägitud juba seoses Covid-iga. Teaduskirjandusest leidub veel, et omega-3 vähendab ka põletikke. Kas see piisav on, seda ei tea.