"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
ESTONIA VRAKI UURIMINE JÄTKUB Rene Arikas: Estonia vigastused on seniarvatust suuremad (0)
20. juuli 2021
Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas. Foto: Albert Truuväärt

“Estonia vraki parema parda vigastused on suuremad, kui me enne uuringute algust eeldasime. Et need jätkuvad laevavraki all, siis me selle tegelikku ulatust praegu veel ei teagi,” ütles ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas Pealinnale. 

“Samamoodi olid varem teadmata vigastused laeva erinevates kohtades, mis meile uuringute käigus samuti ilmsiks tulid. Neid tuleb samuti veel täiendavalt uurida,“ rääkis ta.

Arikase sõnul on täiendavaid analüüse vaja teha ka vöörirambi osas, mis eelteadmiste põhjal pidi olema laeva küljes avatud olekus, kuid on nüüd lahti tulnud ning lebab laeva paremkerele toetudes selle kõrval. „Oli toimunud rambi enda purunemine, kuid rambi hinged on terved. Peame seda veel uurima, tegema simulatsioone ja katsetusi, miks see ikka lebab laeva paremas pardas,” nentis Arikas.

“Me ei näinud vrakki uurides kuskil jälgi inimtegevusest viimasel ajal. Vraki ümber on küll erinevast ajast jäänud igasugust kraami alates päästepaatide kastidest kuni mahajäetud tuukrivarustuseni, kuid inimesed vraki kallal viimastel aastatel toimetanud ei ole. Kõiksugused muudatused vrakiga ja deformatsioonid merepõhjas laeva ümbruses on looduslikud,” kinnitas Arikas.

Hauarahust peetakse kinni

“Mida vähem me ise vrakki ja tema osi vahetult puutume, seda parem,“ märkis ta võimaluse peale tõsta ramp merepõhjast üles lisaekspertiisi tegemise tarvis, nagu seda kunagi tehti visiiriga, mis praegu asub Rootsis. “Seda teeme ainult siis, kui muid võimalusi enam pole.”

Samuti puudub tema sõnul otsene vajadus siseneda autodekile, mis pärast rambi eest ära kukkumist on nüüd avatud. “Praegu suudame vraki vigastuste hulga ära kaardistada ka ilma, et peaksime oma aparatuuriga sinna sisenema. Kui näeme, et sinna on ikkagi hädavajalik sisse minna, eks siis teeme selle kohta uue otsuse. Tehnoloogiliselt on see keerukam, kuna tegemist on ikkagi hauaga ja me soovime hauarahust kinni pidada.”

Arikas tõi esile, et edasiste täiendavate uuringute tegemisse kaasatakse ka eksperte Eestist ning välisriikidest. Neljapäeval aga annab ta valitsusele ülevaate, kuidas eeluuringud kulgesid ning millised on olnud senised tulemused.

Eeluuringu tulemused

Eesti ohutusjuurdluse keskus koos Rootsi ja Soome kolleegidega viisid 8.-16. juulini läbi parvlaeva Estonia vraki ja ümbritseva merepõhja esialgse hindamise. Praeguseks on eeluuringute käigus kindlaks tehtud järgmised faktid:

– 3D skanneriga ning allveerobotiga tehti kindlaks, et laeva paremas pardas on kere läbistav vigastus, mida näidati ka norralaste 2020. aastal avaldatud filmis. Vigastuse mõõtmed on vähemalt 4×22 meetrit, kuid selle täpset ulatust ei ole võimalik määrata, kuna vigastus jääb osaliselt laevakere alla. Vigastused on nii välisplaadistusel kui ka suures ulatuses sisekonstruktsioonidel.

– Merepõhja profileerijaga läbi viidud uuring kinnitab, et vrakk toetub suures osas pehmele savikihile, kuid vraki vahetus läheduses on arvatav graniidipaljand. Vajalikud on täiendavad uuringud, et teha kindlaks, kas see võib olla laevakeres olevate vigastuste tekkepõhjuseks.

– Vraki vöörirambi hinged on purunenud ja vööriramp on eest ära ning pääs autotekile on avatud. Mis põhjustas vöörirambi eraldumise, peab välja selgitama põhjalikuma analüüsi käigus.

– Laevakerel on tuvastatud mitmeid deformatsioone ja pragusid. Üheks näiteks on vigastused ahtris, mis võivad viidata sellele, et uppumisel puutus vastu merepõhja esmalt laeva ahtriosa.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.