"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
nakatumisnumbrid kasvavad Kooli alguseks võib Eesti viiruse tõttu juba taas lukus olla (0)
21. juuli 2021
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp. Foto: Albert Truuväärt

“Eelmisel nädalal registreeriti 375 uut COVID-19 juhtu, mis võrreldes üle-eelmise nädalaga on ligi 25-protsendiline kasv. Viimase 14 päeva haigestumus on tänahommikuse seisuga 57,3  ning nakatumiskordaja on 1,2,” märkis Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp kolmapäevasel COVID-19-teemalisel pressikonverentsil.

“Haigestumine on kasvanud pea kõigis maakondades ning suurim haigestunute kasv olnud oli eelmisel nädalal Jõgevamaal, Võrumaal, Läänemaal ning Pärnumaal,” lisas Sepp.

Augusti lõpuks riik taas kinni?

Sepa sõnul näitab praegune trend, et kooliajaks tõusevad nakatumised üsna märkimisväärse tasemeni.

“Epidemioloogiline olukord on keskmise riskitasemel ning sarnase kasvutempo jätkudes võib augusti lõpus 14 päeva haigestumine 100 000 elaniku kohta olla 100 ja kooliajaks juba 200,” tõdes Sepp.

Sepp selgitas, et vanuserühmade kaupa vaadatuna paistab silma nakatumise kasv enim just noorte täiskasvanute hulgas. “Teisisõnu 20-40 aastaste hulgas, kelle siis teadupoolest on kõige rohkem sotsiaalseid kontakte, kes läbivad rohkem selliseid meelelahutusüritusi. Nakatumispaikade mustrist jääb silma, et endiselt nakatutakse enim pereringis. Samuti on silmapaistev välismaal nakatunute osakaal ning üritustel nakatumine.”

Sepa sõnul on praegu haigestumine kasvanud pea kõigis maakondades. “Suurim haigestumise kasv oli Jõgeva,- Lääne- ja Pärnumaal. Enim on nakatunuid 20-40-aastaste hulgas,” ütles Sepp.

“Eelmine nädal oli 75 sissetoodud juhtu – enim Venemaalt ja Soomest  ning domineerib delta-tüvi, mille osakaal on 92 protsenti,” märkis Sepp.

Viimaste nädalate trendide põhjal Sepa sõnul on ootuspärane, et haigestumise kasv jätkub ka järgnevatel nädalatel ning selle pidurdamiseks on väga oluline, et igaüks meist annaks oma panuse.

“On oluline, et haiged inimesed ning lähikontaktsed püsiksid kodus, ei külastaks meelelahutusüritusi ega kohtuks teiste inimestega muudel põhjustel,” sõnas Hanna Sepp. 

“Väga oluline on kindlasti, et igaüks meist oleks vaktsineeritud. Täna alustatud vaktsineerimiskuur lõppeks juba siis respiratoorseid viirusnakkuste hooaja alguseks ehk et annaks meile hea kaitse ning samuti suudaks maandada kolmanda laine mõjusid.”

Joller: vabaduste nautimise nimel tuleb end vaktsineerida

Perearst Karmen Joller tõdes, et tihtipeale põhjendavad nooremaealised inimesed vaktsineerimisest loobumist või selle edasi lükkamist sellega, et võetakse endale mõtteaega või loodetakse sellele, et terve ja noor inimene ai haigestu.
“Mul on hea meel, et need inimesed tunnevad ennast hästi ja mul on hea meel, et nad on enamasti terved. Aga me teame, et delta tüvi, nagu ka statistika näitab, tabab ikkagi ka noori inimesi ja mitte alati kergelt,” märkis Joller.

“Ka noored inimesed, needsamad elujõulised, 20-40 aastat vanad inimesed, ka nemad haigestuvad vahel väga raskelt ja vahel jõuavad ka haiglasse. Aga praktiliselt mitte kunagi ei jõua haiglasse noor ja terve inimene, kes on vaktsineeritud.”

“Teine aspekt, mida tihti tuuakse, on see, et minu lähedased ja need, kellega ma suhtlen  –  see riskirühm on vaktsineeritud ja järelikult mina ei pea vaktsineerima. Tegelikult see päris nii ei ole. Ka vaktsineeritud inimene võib haigestuda. Õnneks me teame seda, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad enamasti kergelt,” nentis Karmen Joller.

Jolleri sõnul võib praegust trendi arvestades juhtuda nii, et selleks ajaks, kui lapsed taas kooli lähevad, on riik jälle kinni. “Selleks, et säiliks meie tänane mõnus vabadus, kus me saime just nautida siinsamas Eestimaal troopikat, minge palun vaktsineerima!” ütles Joller, kes leidis, et kõige olulisem variant on veel kasutamata  – teatada inimestele, millised on nende õigused 1. oktoobrist.

“Inimestel oleks vaja teada, mida nad teha ei saa, kui nad ei ole vaktsineeritud. See on ka perearstide palve valitsusele, et inimesed teaksid, mida nad teha ei saa,” ütles ta.

“Inimene peab tajuma igapäeva elus igal hetkel, et ta tegelikult väga tahaks vaktsineerida. Mõelda, millised võimalused vaktsineerimine annab. See annab turvatunde,” selgitas Joller.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.