"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
COVID-19 LEVIKU TÕKESTAMISE EKSPERT Professor Jarek Kurnitski: ventilatsioonide kiirremont aitaks sügisel viiruse levikut piirata (0)
22. juuli 2021
Professor Jarek Kurnitski. Foto: Scanpix

“Riik võiks kehtestada ventilatsioonisüsteemide tehnilise ülevaatuse korra, mille eeldatavasti ärikinnisvara omanikud kiirelt käiku võtaksid, et oma hoonete ohutust tõendada,” sõnas professor Jarek Kurnitski, kelle sõnul vajaksid rahalist toetust eelkõige koolimajad ja lasteaiad, et nendes oleks võimalik kiirendatud korras ventilatsioonisüsteemid välja ehitada.

Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon REHVA, mis esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist, tunnustas sel nädalal Tallinna tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Jarek Kurnitski tööd COVID-19 ekspertgrupi juhina Euroopa ventilatsioonijuhiste ettevalmistamisel ning seeläbi COVID-19 leviku tõkestamisel.

Kokku 13 keelde tõlgitud Euroopa juhendmaterjal hoonete ventilatsioonisüsteemide käitamiseks ja parema õhuvahetuse tagamiseks COVID-19 kriisi ajal osutus rahvusvaheliselt mõjusaks ning jõudis lisaks Eestile veel paljude riikide valitsuste töölauale. Mitusada tuhat korda alla laaditud juhend on leidnud kriisi ajal kasutust pea kõikides EL riikides, samuti väljaspool Euroopat.

Olukorda on võimalik parandada ka kiirete lahendustega

Kuigi suuremaid ehitustöid enam enne järgmist lainet teha ei jõua, on Kurnitski sõnul olemas ka kiiremaid lahendusi, millega ventilatsioonisüsteemide olukorda parandada.

“Kiirelt teostatav oleks ventilatsioonisüsteemide tehnilise ülevaatuse korra kehtestamine. Arvestades viiruse võimalikku kolmandat lainet, on Tallinna Tehnikaülikool välja pakkunud ventilatsioonisüsteemide tehnilise ülevaatuste aktide koostamist hoonete ohutuse tõendamiseks,” ütles Jarek Kurnitski.

“Vastav metoodika on välja töötatud ja piloteeritud koostöös Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ametiga. Sellise aktiga saaksid hoone omanikud tõendada, et nende avalikes siseruumides on madal viiruse leviku ohutase,” selgitas Kurnitski.

Samuti tuleb professori sõnul tegeleda koolimajade ventilatsiooni parandamisega, kus esmajärjekorras tuleks teostada ventilatsiooniremondid, ehk teisisõnu välja ehitada uus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem suurema õpilaste arvuga koolimajades, kus klassiruumides ventilatsioon on puudulik.

Kurnitski arvates on oluline nii “kiirreageerimine” kui ka pikemalt tulevikku vaatavate otsuste langetamine, et teha omaltpoolt kõik viiruse leviku vähendamiseks.

“Meetmed ongi jagatud kaheks: kuidas olemasoleva hoone olukorda kiiresti ja lihtsate vahenditega parandada ning pikema perspektiivi lahendused, mis eeldavad suuremaid remonte või on rakendatavad uute hoonete pandeemiakindluse parandamisel. Mõlemad on olulised,” märkis ta.

Riik võiks aidata eelkõige koole ja lasteaedu

Ventilatsiooniprobleemide lahendamisel võiks riik Kurnitski sõnul eelkõige haridusasutustele appi tulla, kuna see aitab ka viiruse levikut kontrolli all hoida.

“Riik võiks kehtestada ventilatsioonisüsteemide tehnilise ülevaatuse korra, mille eeldatavasti ärikinnisvara omanikud kiirelt käiku võtaksid, et oma hoonete ohutust tõendada. Rahalist toetust vajavad eelkõige koolimajad ja lasteaiad, et nendes oleks võimalik kiirendatud korras ventilatsioonisüsteemid välja ehitada,” tõdes Jarek Kurnitski.
“Paljud koolid ja lasteaiad on tervikrenoveerimise järjekorras, aga epideemia tingimustes oleks õige teostada ventilatsiooniremondid kiiremini, enne kui tervikrenoveerimiseni jõutakse. Ventilatsiooniremondi maksumus on ka kõigest 10% tervikrenoveerimise maksumusest.”

REHVA ja Kurnitski olid esirinnas

Rahvusvahelise tunnustuse pälvinud Juhendi esimese versiooni avaldas REHVA 17. märtsil 2020 lähtudes meetmete koostamisel viiruse aerosoolsest levikust ning sattus sellega vastuollu nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO kui ka mitmete teiste organisatsioonidega. See käivitas ülemaailmse debati, mis koos teadustulemuste tekkimisega andis kinnituse aerosoolse leviku domineerimisest nii lähikontaktis kui ka kaugemal.

REHVA ja Kurnitski olid 2020. aasta märtsis esimesed, kes rääkisid aerosoolifüüsikast ja eelmise viiruse SARS-CoV-1 kogemusest lähtuvalt, et välistada ei saa viirusnakkust väljahingatavate piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste ehk aerosoolide sissehingamise kaudu. Väiksemad, alla 5-10 mikroni suurused aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid.

Selle tõttu 1-2 m distants ei aita, vaid lisaks peavad ruumid olema ka hästi ventileeritud, et vältida viiruseosakeste kõrge kontsentratsiooni tekkimist. Kõige ohtlikumaks peetakse umbseid ja ülerahvastatud siseruume, kus ventilatsioon on puudulik – sellistes kohtades nakatumise kohta on teaduskirjanduses raporteeritud palju juhtumeid.

0,1 mikroni suurune SARS-CoV-2 viirus (võrdluseks: 1 m = 1 000 000 mikronit) on väljahingatavate piiskade sees, mille läbimõõt algab 0,5 mikronist ja lõppeb 2 millimeetriga, kuid inimese hingamisteedesse üle 100 mikroni suurused osakesed ei satu.

Viirus püsib aktiivne siseõhus kuni 3 tundi ja pindadel 2-3 päeva, kuid teadaolevalt selle viirusega ühtegi nakatumist pindade kaudu ei ole saadud. Tänaseks on juhendmaterjal jõudnud versioonini 4.1, sisaldades mitmeid lisasid ja muuhulgas nakkusriski hindamiseks koostatud ventilatsiooni kalkulaatorit.

LOE SAMAL TEEMAL: Teadlane: korralik ventilatsioon päästab avalikud siseruumid sulgemise vajadusest 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.