"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
ole liikluses tähelepanelik! Transpordiamet ja Eesti Raudtee kutsuvad raudteed ületavaid rattureid sadulast maha tulema (0)
23. juuli 2021
Foto: Albert Truuväärt

„Liiklusseaduse nõuete kohaselt on jalgratturil kohustus ülekäigukohal raudteed ületades jalgrattalt maha tulla ning ületada raudtee jalgsi, jalgratast käekõrval lükates. Vastavat nõuet rõhutavad ka ülekäigukohale paigaldatud liikluskorraldusvahendid. Ka üherööpalisel teel võib rong tulla mõlemalt poolt,“ ütles transpordiameti liikuvuse ja liiklusohutuse analüütik Maria Pashkevich.

Juuli keskel leidis Tartus raudtee ületuskohal aset traagiline õnnetus, kus jalgrattal sõitnud noor korvpallur jäi rongi alla ning hukkus. Lisaks äsja Tartus toimunud õnnetusele on viimase viie aasta jooksul liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni menetluses olnud kaks juhtumit, kus jalgrattur raudteed ületades hukkus: 2019. aastal Veerenni ülekäigukohal (Jüri Aarma) ning 2020. aastal Rakke aleviku ülesõidukohal kergliiklejatele ette nähtud teelaiendil.

Pashkevich rääkis, et nende juhtumite põhjal on transpordiamet teinud uued ettepanekud ohutuse suurendamiseks raudteeülekäigukohtades. „Mõlemas ekspertarvamuses on viidatud täiendavate signalisatsiooniseadmete vajalikkusele (sh märgid, märgistus, foor, tõkkepuu), liiklejate endi tähelepanelikkusele, kõrvalistest tegevustest hoidumisele ning rattalt maha tulekule raudteed ületades,“ märkis ta.

Raudteeületuskohtade osas tuleb eristada ülesõidukohti ja ülekäigukohti, selgitas Pashkevich. Transpordiameti vastutusalasse kuulub teeliikluse korraldamine ja ohutuse tagamine riigiteedel paiknevatel ülesõidukohtadel, teel väljaspool raudtee maa-ala. Raudteeülekäigukoht on reeglina tee omaniku vastutusala.

„Liiklusõnnetuste statistikasse ei jõua need juhtumid, kus raudteeületuskohas või väljaspool seda jääb jalakäija rongi alla. Sellisel juhul ei ole tegemist seaduse mõttes liiklusõnnetusega ja selliste õnnetuste uurimine jääb raudtee omaniku ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti uurida. Liiklusõnnetusena käsitletakse vaid neid juhtumeid, milles osales vähemalt üks sõiduk (mis ei ole rong),“ täpsustas transpordiameti analüütik.

Vähene tähelepanu raudteel

Eesti Raudtee ohutusteenistuse juht Tarvi Viisalu rõhutas, et raudteeinfrastruktuuril aset leidnud õnnetusjuhtumid on viimasel kümnel aastal seotud avaliku raudteeohutusega ehk tegemist on olnud raudteeülesõidukohal kokkupõrke õnnetusjuhtumitega või rongi inimesele otsasõidu õnnetusjuhtumitega. Pikemat ajavahemikku arvestades (1995-2021) on nii sõidukitega kokkupõrke kui ka inimestele otsasõitude õnnetusjuhtumite arv vähenenud kordades.

„Näiteks 2019. ning 2020. aastal oli raudteeülesõidukohal mõlemal aastal ainult üks õnnetusjuhtum ja nendes inimesed kannatada ei saanud. Inimestele otsasõitude õnnetusjuhtumite arv on samuti oluliselt vähenenud, kuid seni kuni mõni inimene tahtmatult rongi ette satub, ei saa olukorraga rahul olla,“ rõhutas ta.

Viisalu sõnul on inimohvritega õnnetustel probleemkohaks rongi otsasõidud inimestele. Enamus toimuvad selleks mitte ettenähtud kohtades viibivate inimestega (ca 40% on raudteeülekäigukohtadel). „Tekkepõhjuseks on olnud inimeste tähelepanu, mis on mujal, näiteks nudiseadmed ning lisaks joove ja suitsiid. Samuti ollakse küll teadlikud lähenevast rongist, kuid hinnatakse selle kaugust ja kiirust valesti. Paaril viimasel aastal on kasvanud õnnetuste arv, kus inimesed on sõitnud jalgrattaga rongi ette. Elektritõukeratastega õnneks raudteel veel õnnetusjuhtumeid ei ole olnud.“

Ainult tõkkepuud ei aita

Viisalu tõi esile, et Eesti Raudtee on viimastel aastatel järjepidevalt investeerinud raudteeületuskohtadesse. Jalakäijatele on koostöös kohalike omavalitsustega ehitatud 11 jalakäijate tunnelit, mitte ettenähtud kohtades raudtee ületamise takistamiseks on ehitatud piirdeaedasid üle 60 km. Kõik kasutuses olevad reisijate ooteplatvormid on renoveeritud, mille raames kõigi ooteplatvormide juurde ehitatud head juurdepääsuteed ja renoveeritud raudteeülekäigukohad. „Sealhulgas õigusaktide normide kohaselt on paigaldatud ülekäikudele vajalikud märgid ja otseliikumist takistavad tõkked. Õigusaktides ettenähtud nõuetele täiendavalt on rakendatud ohutust parendavad lisameetmed torupiirete, lisamärkide ja hoiatustahvlite paigaldamisega,“ lisas ta.

Samas on tema sõnul üha sagedamaks ja kiiremaks muutuva reisirongiliikluse, samuti jalgrataste, tähelepanu hajutavate nutiseadmete ja kõrvaklappide järjest laiema kasutamise tagajärjel inimestega õnnetusjuhtumite risk jätkuvalt kõrge. „See tähendab, et ohutuse parendamisesse tuleb veelgi enam panustada. Kõik meie suurprojektid on ohutusega otseselt seotud ning nende abil viime infrastruktuuri uuele ohutus- ja kvaliteeditasemele. Seega avaliku ohutusega seotud tõkkepuud, piirdeaiad, jalakäijate foorid ja helisignalisatsioon, kaamerasüsteemid, tunnelid ja muud taristu uuendused on Eesti Raudtee fookuses, et hoida eelkõige inimelusid,“ selgitas raudtee ohutusjuht.

Uued tunnelid ja foorid

Tunnelitest on veel käesoleval aastal eesmärk alustada ehitamist Keilas ja Jõhvis. Laagri ooteplatvormi juures algab ehitus järgmisel aastal ning Tallinna linna eestvedamisel toimub Tondi raudteeületuskohtade eritasandile viimine.

Raudteeületuskohtade automaatika moderniseerimise raames on kavandatud ülekäikudele foorid ja helisignalisatsioon paigaldada Tallinnas ka Kitseküla ülekäigukohale ja lähiümbruses Kehra, Raasiku, Aegviidu ülekäikudele.

„Mis puudutab raudteeülekäikudele fooride ja helisignalisatsiooni paigaldamist, siis kohad on selgitatud ohtude määratlemise ja riskide hindamisega ning tulenevalt sellest on need lülitatud raudteeületuskohtade moderniseerimise projekti,“ täiendas Viisalu.

Tunnelite ehitus on tema sõnul juba keerukam, üldjuhul toimuvad need suuremate raudtee projektide või kohaliku omavalitsuse erinevate projektide raames. „Tunneli ehitus sõltub mitmest erinevast asjaolust – näiteks asukoha geoloogiast, mis võib tähendada, et paljudesse kohtadesse sellest tulenevalt asjaolude tõttu pole võimalik tunnelit rajada,“ lisas ta.

Eesti Raudtee on ohutuse edendamiseks asutanud ka MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE), mis koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtjaid. Selle eestvedamisel korraldatakse raudteeohutuse teavituskoolitusi näiteks lasteaedades ja koolides.

Nii Pashkevich kui ka Viisalu peavad ratturitele raudteeületuskohale lähenedes peamiseks sõnumiks: leia aega, tule rattalt maha, ole tähelepanelik ja võta kõrvaklapid peast.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.