"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
esimese vaktsiinidoosi on saanud vaid 2000 alaealist Koolinoorte vaktsineerimine kulgeb praegu veel visalt (1)
24. juuli 2021
Foto: Pixabay

„Praeguseks on meie vaktsineerimiskeskuses saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ligikaudu 2000 alaealist. Tegemist on laste ja noortega, kelle vanemad ise on juba COVID-19 vastu vaktsineeritud ning kes soovivad kaitsta selle haiguse eest ka oma lapsi ning muuta lihtsamaks ja mugavamaks reisimist ja vaba aja veetmist,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-infektsionist Helen Mülle.

Lapsi ja noori alates 12. eluaastast on haigla vaktsineerinud COVID-19 vastu alates juuni keskpaigast. „Senini on alaealiste vaktsineerimine  läinud meil väga kenasti. On loomulik, et lapsevanematel on küsimusi oma lapse vaktsineerimise kohta. Meie vaktsineerimiskeskuses on alati kohapeal olemas arst, kellega saab soovi korral nõu pidada,“ rääkis Mülle.

Tema sõnul puudutavad küsimused enamasti vaktsiini võimalikke kõrvaltoimeid lastel ja noortel. „Alaealiste puhul on tüüpilised kõrvaltoimed samad nagu täiskasvanutel: süstekoha valulikkus, punetus ja turse, võivad esineda ka väsimus, peavalu, lihasvalu, külmavärinad, palavik, iiveldus. Kõrvaltoimed on tavaliselt kerged või mõõdukad ning mööduvad mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Ühtegi tõsisemat kõrvaltoimet ei ole meie juures vaktsineerimas käinud lastel esinenud,“ väitis arst.

Praegu on väga sobilik aeg tulla vaktsineerima, et vaktsineerimiskuur septembriks lõpetada, selgitas Mülle. „Jätkame vaktsineerimist Kaja kultuurikeskuse ruumides (E. Vilde tee 118) kuni sügiseni, vaktsineerima saavad tulla kõik soovijaid alates 12. eluaastast. Tulla saab ka eelnevalt aega broneerimata, kuid alaealise puhul on soovitatav tulla koos lapsevanemaga. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument.“

Alates sügisest on haiglal plaanis teha koostööd ka kooliõdedega, aga täpsemad asjaolud on veel kokkuleppimisel.

Vaktsineeritud hoiavad koolid lahti

Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Liisa Tageli sõnul on vaktsineerimine parim lahendus selleks, et saaksime sügisel hoida Eesti elu võimalikult avatud, et oleks võimalik käia koolis ja trennis, huviringis ja kohtuda sõpradega. „Üks oluline eelis, mille vaktsineeritu lisaks enda ja teiste tervise kaitsmisele saab, on see, et ta ei pea jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni,“ märkis ta.

Koolinoori vanusegrupis 12-17 on olnud võimalik vaktsineerida enam kui kuu aega. Selle jooksul on haigekassa andmetel vaktsiinisüsti saanud juba 21 % sihtgrupist (ligi 18 000 noort).

Mida suurem on vaktsineeritud õpilaste ja koolitöötajate osakaal, seda lihtsam on ka koole avatuna hoida. „Vaktsineerimine annab nakatumiste hulga kasvades ja uute piirangute rakendumisel olulisemalt suurema tegutsemisvabaduse ning lihtsustab igapäevaseid toimetusi – vaktsineeritud saavad lihtsamalt reisida ning külastada üritusi ilma testimata,“ rääkis Tagel.

Kaitsesüst esimesel võimalusel

Tema sõnul saavad koolid praegu vaktsineerimisele kaasa aidata näiteks info jagamise ning nii õpilaste kui töötajate julgustamisega. „Mitmed omavalitsused on juba teinud või kavandavad vaktsineerimisüleskutseid koostöös haridusasutustega. Mitmel pool saab praegu lasta end vaktsineerida järjekorrata ning info selle kohta leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.“

Haridus- ja teadusministeerium näeb laiemalt, et mida suurem osa elanikkonnast on vaktsineeritud, seda julgemalt saab sügisele vastu minna. „Peamine soovitus kõigile vanusegruppidele, keda praegu vaktsineerida saab, on teha seda esimesel võimalusel. Õpilased, kes praegu vaktsineerimiskuuri alustavad, saavad kooliaasta alguses juba teise doosi,“ lisas Tagel.

Noorte vaktsineerimissihti pole

Gea Otsa sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise töörühmast tõi välja, et kuigi ametlikku sihti ei ole riik laste vaktsineerimisele seadnud, siis mida rohkem lapsi on kooli alguseks vaktsineeritud, seda parem.

Nii on praeguseks 12-15-aastastest vaktsineeritud 15% ja 16-17-aastastest 34%. Täiskasvanutest on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud kokku 55% elanikkonnast.

Ka piirkonniti on vaktsineerimistempo erinev. 12-15-aastastest on enim vaktsineeritud (vähemalt 1 doos) Tartumaal (30,1%), Harjumaal (17,9%), Jõgevamaal (12,4%) ja Lääne-Virumaal (12,1%). 16-17-aastastest Tartumaal (53,3), Harjumaal (39,7), Hiiumaal (38,1%) ja Raplamaal (33,4%)

Kui vaadata eraldi Tallinna, siis siin on 12-15-aastastest vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 17% ja 16-17-aastastest 37,4%

Omakorda Tallinna linnaosasid vaadates on 12-17-aastaste koondgrupis pilt samuti erinev. Nõmmel on vaktsineerituid 35%, Kesklinnas 34%, Pirital 32%, Kristiines 30%, Põhja-Tallinnas 23%, Haaberstis 22%, Mustamäel 21% ja Lasnamäel 9%.

Ka vaktsineerimise töörühm kutsub kõiki, sh noori vaktsineerima. Parim võimalus selleks on helistada telefonil 1247, kus saab nii aja broneerida kui ka infot ilma eelregistreerimiseta vaktsineerimisvõimaluste kohta. „12-17-aastastele sobib vaktsineerimiseks Pfizer. Tegemist on kahedoosilise vaktsiiniga, teine doos tuleb teha kuus nädalat pärast esimest doosi. Alaealine peaks vaktsineerima minema koos lapsevanema või hooldajaga,“ selgitas Otsa.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nagu eestiski
24. juuli 2021 08:57
https://eestinen.fi/2021/07/kuum-soome-terviseametkonnad-rikkusid-seadust-kui-soovitasid-inimestele-astrazeneca-koroonavaktsiini/ Märtsikuus oli samas juba teada, et AstraZeneca koroonavaktsiin on väiksema tõhususega kui teised vaktsiinid ja selle kasutamisega seoses oli tuvastatud vere hüübimise häireid. Muudele vanusegruppidele tol ajal enam AstraZeneca koroonavaktsiini ei soovitatud. Parlamendi ombudsmani asetäitja hinnangul rikkus terviseamet põhiseadust, patsiendiseadust ja diskrimineerimise keeldu. Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise keelu seisukohalt koheldi 65-69-aastaseid teiste vanusegruppidega võrreldes kehvemini.