"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Ametnikel puudub ülevaade õpetajate vaktsineeritusest (0)
26. juuli 2021
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Foto: Mats Õun

“Meil on olemas informatsioon nende õpetajate vaktsineerituse kohta, kes olid nõus eelisvaktsineerima, ja neid on kogu üldhariduskoolide töötajatest üle 60 protsendi. Neist pea 90 protsenti on tänaseks vaktsineeritud kahe doosiga. Aga mis puudutab ülejäänud 40 protsenti üldhariduskoolide töötajatest, siis meil tõesti hetkel ülevaade puudub,” tõdes haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kelle sõnul on olukord selles osas kaootiline.

Ajal, mil uue õppeaasta alguseni on jäänud veidi üle kuu, kurdavad haridusametnikud, et neil puudub ülevaade, kui paljud õpetajad ning milline osa koolipersonalist on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud, samuti pole haridus- ja teadusministeeriumilt tulnud täpseid juhised, kuidas hakkab kulgema õppetöö, kui üldhariduskoolid septembrist uksed avavad, kirjutab Postimees. 

Seaduse järgi pole haridus- ja teadusministeeriumil ka õigust inimeste isikuandmeid vaadata, et sellist ülevaade teha ning sellest johtuvalt juba kindlaks määrata, kuidas uuel õppeaastal koolides vaktsineerimata koolipersonali puhul regulaarset testimist korraldada. Olukorra lahendamiseks pöördus valitsus äraootavalt justiitsministeeriumi poole, et nad olukorda analüüsiks. “Kindlasti on vaja sügiseks koolijuhtidele seda õigust, et teada, kes õpetajaist on vaktsineeritud ja kes mitte,” sõnas Kersna Postimehe otsestuudios.

Ministri hinnangul on see vajalik samm, et teada, keda koolipersonalist edaspidi regulaarselt testida tuleb. Justiitsministeeriumist uurides, kui kaugele on olukorra analüüsiga jõutud, öeldi vastuseks, et teemaga tegeletakse. “Analüüsi kirjutamist on alustatud, valitsusele edastatakse see hiljemalt augustis, kindlat tähtaega selleks hetkel ei ole,” selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete talituse nõunik Kertu Laadoga. “Analüüsimist vajavad nii võimalikud õiguslikud alused selliste andmete töötlemiseks kui ka see, mis eesmärgil seda infot kasutatakse,” kirjeldas Laadoga protsessi.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani, kelle kollektiiv paistis juba veebruaris silma sellega, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega tuldi aktiivselt kaasa, ning praeguseks on sada protsenti koolipersonalist vaktsineeritud, sõnas, et koolijuhil on hea meel, kui personal saab aru, kui tõsine probleem koroonaviirus on ja kui tähtsal kohal on õpetaja koolis ning kui palju see mõjutab kogu õppeprotsessi.

“Ma lihtsalt ei saa aru nendest õpetajatest, kes siiamaani on veel vaktsineerimata. Kahjuks nad ei tunneta seda tohutut vastutust ja see teeb kurvaks,” avaldas Pani arvamust praeguse olukorra kohta ning lisas, et koolijuht sunniviisiliselt midagi ära teha ei saa. “Siin peaks riik appi tulema, aga ma näen, et ka riigi käed kipuvad siin seadusandlust silmas pidades lühikeseks jääma,” sõnas Pani.

Küsimusele, kuidas justiitsministeerium plaanib koolijuhtidele tagada ligipääsu koolipersonali isikuandmetele ning kas selleks tuleb hakata ka olemasolevat seadust muutma, jäi Laadoga vastuse võlgu. Pani sõnul on tegu nii delikaatse teemaga, et ta isegi ei oska öelda, milline oleks õige tee olukorra lahendamiseks. “Ühelt poolt ma koolijuhina muidugi sooviksin seda õigust teada, kes personalist on vaktsineeritud, aga samas saan aru, et ilmselt see ei ole võimalik,” möönis ta.

Justiitsministeeriumiga suheldes selgub aga, et valitsuse plaan on märksa laiaulatuslikum kui vaid muudatused haridusasutustes. “Ülesande fookus on valitsuse otsuse kohaselt pisut laiem, st ei piirdu üksnes koolijuhtide ja -personaliga, vaid hõlmab tööandjaid ja töötajaid laiemalt,” tunnistas Laadoga.

Pani sõnul peitub kõige lihtsam lahendus eeskujus. “Saaksime inimesi mõjutada isikliku eeskujuga ja võib-olla teatud määral katse-eksituse meetodil. Kui mõned kolleegid ikka haigeks jäävad ja seda väga raskelt põevad, siis võib-olla see muudab nende inimeste arvamust, kes ei soovi ennast vaktsineerida,” leidis ta.

Küsimusele, kas saab olla kindlad, et ka algav õppeaasta ei too noortele distants- ning kontaktõppe vahel pendeldamist, vastas Kersna, et kõik on kinni vaktsineerimises. Sedapuhku liigutab ta vastutuse ka lapsevanematele. “Kui me sügiseks saame õpetajatest suurema osa vaktsineeritud ning kui saame vaktsineeritud ka noored, siis võime minna päris julge südamega õppeaastale vastu,” avaldas Kersna lootust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.