"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Eesti Energia kasum kasvas üle kolme korra 16,5 miljoni euroni (0)
29. juuli 2021
Eesti Energia juhatuse liige ja finantsdirektor Andri Avila. Foto: Scanpix

Eesti Energia teenis esimesel poolaastal rekordilise 538,4 miljoni euroni küündinud müügitulu juures 16,5 miljonit eurot puhaskasumit, mullu samal perioodil oli ettevõtte puhaskasum 5 miljonit eurot.

Esimese poolaasta käive suurenes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 36 protsenti, teatas Eesti Energia. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes 8 protsenti 113,2 miljoni euroni, vahendab BNS.

Teise kvartali käive suurenes aastaga 43 protsenti 241,1 miljoni euroni ning EBITDA vähenes neljandiku võrra 40,8 miljoni euroni. Kui aasta tagasi lõpetas ettevõte teise kvartali ühekordse tehingu toel 7 miljoni euro suuruse kasumiga, siis tänavu teises kvartalis 10 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul on olukord energiaturgudel eelmise aastaga võrreldes kardinaalselt erinev. Turuhindade kõrge tase on kontserni põhitegevust tuletistehingute mõju arvesse võtmata soosinud, sest kõikide tegevusvaldkondade müügitulu on jõudsalt kasvanud. Ettevõtte teatel kaitstakse end turuhindade suurte kõikumiste eest äritegevuse stabiilsuse tagamiseks riskimaandamistehingutega. 

“Hindame tuletisinstrumentide tulevikuväärtust raamatupidamisreegleid järgides iga kuu ümber, kuigi tegelik mõju selgub nende tehingute realiseerumisel hiljem. Turuhindade kõikumisest tekkinud tuletistehingute negatiivne väärtus omas olulist mõju Eesti Energia teise kvartali tulemusele,” märkis Avila.

Elektri keskmine turuhind kallines Eesti hinnapiirkonnas aastaga ligi kaks korda 55 euroni megavatt-tunni eest, mujal Nord Pooli börsi hinnapiirkondades oli hinnatõus veelgi tempokam. Majanduskasvu tingimustes on ettevõtte teatel suurenenud tarbimine, ilmastikuolude tõttu jõudis turule vähem tuuleelektrit ning sademete vähesus kahandas Põhjamaade hüdroelektri toodangut. Seda kompenseerinud juhitavas tootmises on kallinenud kütused ja süsihappegaasi emiteerimise kulu, mis kajastubki kõrgemas elektri turuhinnas.

Eesti Energia tootis teises kvartalis 904 gigavatt-tundi elektrit ehk 45 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Taastuvelektri osakaal kogutoodangust moodustas 42 protsenti ehk 378 gigavatt-tundi. Toodetud taastuvelektri kogus kasvas aastaga kolmandiku võrra.

Elektrienergia tarbimise kasvu tõttu aastaga 7 protsenti suurenenud võrguteenuse müügimaht suurendas elektri kodudesse toimetamise müügitulu 5 protsenti 52 miljoni euroni.

Naftaturg saavutas Eesti Energia sõnul COVID-19 pandeemia eelse hinnataseme. See toetades vedelkütuste tootmist, mis suurenes aastaga 13 protsenti 97 000 tonnini.

Kontserni investeeringud kasvasid aastavõrdluses ligi kaks korda 54 miljoni euroni. Kasv on tingitud Leetu rajatava uue tuulepargi, uue vedelkütuste tehase esimestest osamaksetest ning elektrivõrgu töökindluse kasvatamiseks suunatud investeeringute suurenemisest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.