"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Põleng Ragn-Sellsi jäätmejaamas Tallinn uurib koos keskkonnaametiga jäätmekäitluskohtade ohutust (0)
29. juuli 2021
Ragn-Sellsi sorteerimisjaam Suur-Sõjamäel. Foto: Scanpix

„Kuigi Ragn-Sellsil on olemas kõik riigi poolt antud keskkonna- ja jäätmekäitlusload, on linn väga mures nende tegevuse pärast linna territooriumil,“ ütles Tallinna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti. „Keskkonnaamet viib läbi menetlust ning linnakodanikud kaebavad pidevalt eriti just Suur-Sõjamäel asuva jäätmekäitluskohast lähtuva ohu vastu.“

Öösel vastu kolmapäeva põles Suur-Sõjamäel asuv Ragn-Sells-i ehitusjäätmete sorteerimisalal 300 ruutmeetri suurusel alal puidujääkide hunnik. Kesklinna ja Lasnamäe elanikel paluti suure suitsuleviku tõttu uksed-aknad tundide kaupa suletuna hoida. 2018. aastal põles samas kahel korral ettevõtte jäätmekütuse tehas, mille suits levis üle linna.

Asukohad vaadatakse üle

Junti sõnul on Ragn-Sellsil ilmselgeid probleeme ettevõtte tuleohutusega. „Kuigi ettevõte kinnitas, et põlenud puiduhunnik elanikele ja keskkonnale probleeme ei tekitanud, peab keskkonnaameti algatatud uurimine näitama, kuidas seal asjad ohutusega tegelikult ikka on. Ei ole ju loomulik, et ühes ja samas ettevõttes puhkeb korduvalt tulekahju, kuid olukord on nende silme läbi ikka kontrolli all,“ märkis ta.

Junti kohtub ka ise lähiajal ettevõtte ja keskkonnaameti esindajatega, et ohtlikule olukorrale lahendusi leida. „On selge, et linnal on vaja territooriumile jäätmekäitluskohti. Neid ära kaotada päris ei saa, sest muidu hakatakse jäätmeid taas metsa alla viima, mis tekitab omakorda veel suuremaid keskkonnaprobleeme. Ent ei saa lasta ka olemasolevatel tegutseda ilmselgelt ebapiisavate ohutusreeglite alusel,“ kinnitas ta.

Laiema teemana on kavas üle vaadata jäätmekäitluskohtade asukohad linna strateegilise ruumi loojatega. Samuti tulevad arutuse alla nende kohtade loomise tingimused ja load tegevuseks.

Kahju jääb lokaalseks

Ragn-Sells-i turundusjuht Rainer Pesti rääkis, et sellisel kuumaperioodidel, kus kõik on väga kuiv, piisab kasvõi väikesest klaasikillust, et tekiks süttimine. „Kõiki asjaolusid arvestades saadi tulekahju kiiresti, ca pooleteise tunniga kontrolli alla. Kahjusid hoonetele, tehnikale ega inimestele põlengu käigus või selle tagajärjel ei tekkinud.  Tulekahu põhjust hetkel öelda ei oska, selle selgitab uurimine,“ kinnitas ta.

Pesti sõnul pole ettevõtte rajatised keskkonna- ja tuleohtlikud. „Kõikide tootmis- ja tööstushoonete, jäätmekäitlusrajatiste projekteerimisel viiakse läbi põhjalikud keskkonna- ja tuleriski analüüsid, millega objekti ehitamisel tuleb arvestada, et viia oht miinimumini. Paraku tuleb tulekahjusid ette nii eramajades, kortermajades kui ka tootmisterritooriumitel,“ möönis ta. 

„Jäätmekäitlus on ühe kaasaegse ja toimiva linna oluline osa,“ selgitas ta. „Tallinn on suur linn ja üha kasvab. Kui Ragn Sells 20 aastat tagasi tegevust alustas oli ka see linna ääres olev üksik tööstushoone. Praegu on ümber meie territooriumi rajatud palju uusarendusi – tootmishooneid, tehaseid ja muid objekte. Samas suudetakse erinevaid tehnoloogiaid kasutades vähendada või viia miinimumini erinevad võimalikud kahjud.“ 

Ettevõte on tema kinnitusel palju investeerinud, et tagada ohutus kõikides tegevuspaikades. „Kui mingil põhjusel peaks tekkima tulekahju, siis on territooriumil jääkide materjalide paigutus selline, et kahju oleks võimalik lokaalne ega leviks edasi. Siiski ei suuda ka kõige parem tehnoloogiad ja tööprotsessid viia riske alati absoluutsesse nulli,“ tõdes Pesti.

Linnas rohkem jäätmeid

Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Ave Jalakas ütles, et kindlasti ei saa kolmapäevase tulekahju põhjusena alahinnata ilmastikuolude mõju, kuid asjaolusid veel selgitatakse.

„See, et jäätmekäitluskeskus asub täna linnas sees, on ühest küljest ajalooliselt selliselt kujunenud,“ rääkis ta. Linn on aja jooksul laienenud ning see piirkond on saanud osaks linnast. Teisest küljest ka nii ettevõttele kui loodusele säästlikum lahendus on, kui jäätmete transportimiseks vaheladustamise kohta kulub vähem aega ja suudetakse teenust suurele hulgale inimestele efektiivsemalt pakkuda.“ 

Jalakas selgitas, et jäätmete käitlemist kui majandustegevust võib korraldada tootmismaal, kus planeeritakse tootmistegevust. Üldjuhul tekib linnapiirkonnas enim jäätmeid ning jäätmehoolduse põhimõtteid rakendades peaks nende käitlemine toimuma võimalikult lähedal tekkekohale selleks ette nähtud tootmisaladel.

Päästeameti kooskõlastus

Jäätmekäitluskeskustes toimub jäätmete liigiti sorteerimine ja vaheladustamine. Olenevalt jäätmete liigist on jäätmete vaheladustamiseks kindlad tingimused, mida ettevõtted peavad täitma keskkonnaloa tingimuste alusel. „Jäätmekäitlemise toimingute raames on ettevõttele juba tingimuseks seatud, et ta peab majandustegevuse käigus silmas pidama asukohast tulenevaid rangemaid nõudeid, antud juhul asulas paiknemisel,“ märkis Jalakas. 

Keskkonnaohutuse tagamiseks tehakse tema sõnul juba planeerimise protsessis tihedalt koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse ja keskkonnaametiga, et selgitada välja võimalikud jäätmekäitluse asukohad. Lisaks on kõik jäätmekäitluskohad keskkonnaameti poolt laostatud ning loa menetluse käigus seatakse nõuded, mis peavad ära hoidma keskkonnahäiringute tekkimise.

Nõnda reguleeritakse loaga milliseid ja kui suures koguses  jäätmeid tohib üheaegselt platsil ladustada. „Üle 1000 m3 põlevmaterjalide ladustamisel peab olema lisaks ka päästeameti poolt kooskõlastatud plaan,“ kinnitas Jalakas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.