"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
TTJA kutsub jätkuvalt üles teavitama ohtlikest ehitistest (0)
29. juuli 2021
Foto: TTJA

“Kuigi juba praegu oleme saanud väga asjakohaseid teateid ning kõik hooned, mille kohta meile pilte on saadetud, on olnud reaalse ohukahtlusega, siis tõenäoliselt on ohtlikke ehitisi Eestimaal tegelikult veel tunduvalt enam,” ütles TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik. “Seetõttu palume jätkuvalt inimestel tähelepanelikult enda kodukohas ja Eestis ringi reisides vaadelda ümbrust ja ehitisi ning selgelt ohtlikku ehitist nähes sellest paar fotot teha ning meile saata.”

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) suvise ohtlike ehitiste kampaania raames on ametile laekunud ligikaudu 150 teadet, milles on peamiselt teavitatud hoonetest, kus keegi sees ei ela ja mis pole kasutuses. Vähesemal määral on teavitatud ka lahtistest kaevuluukidest ning hooldamata mänguväljakutest.

TTJA algatas suve alguses kampaania „Märka ohtlikku ehitist!“, mille raames kutsutakse suve jooksul üles märkama ja teavitama ohtlikest ehitistest, mis asuvad kas kodukohas või jäävad suvisel Eestimaal ringi liikudes silma.

Senini on enim edastatud teateid hoonetest, kus keegi sees ei ela ja mis pole kasutuses (omaniku poolt korrashoid tagamata). Teavitatud hoonetel on sisse varisenud katused, lagunenud fassaadid, avatud sissepääsud (uksed ja aknad). Mitmed hooned on aastakümneid olnud kasutuseta. Kõik ehitised, millest ametit on teavitatud, on olnud mingil määral ohukahtlusega. Hoonetesse on võimalik sisse pääseda ehk omanik pole juurdepääsu piiranud ega pannud üles teavitavaid silte ohtudest.

Kõige aktiivsemad teavitajad on olnud Harjumaalt (Tallinn, Paldiski), Järvamaalt, Raplamaalt, Tartumaalt ja Ida-Virumaalt.

Ehitise ohutuse eest vastutab seadusest tulenevalt selle omanik, mistõttu TTJA soovib kaardistada ohtlikud ehitised, tuvastada nende omanikud ning kohustada omanikke võtma kasutusele meetmed esmase ohu likvideerimiseks. Kui ehitis ei põhjusta otseselt ohtu, siis nende korrashoiu- ja nõuetele vastavuse järelevalve kuulub kohalike omavalituste pädevusse. TTJA juhib tähelepanu, et ehitised peavad olema ohutud igal ajahetkel, seda ka olukorras, kus seda enam ei kasutata. Teada ei pea andma endale kuuluvatest hoonetest ning samuti, kui omanik on selge, siis teavitada esmalt võimalikust ohust hoone omanikku.

Ehitised, mille kohta TTJA soovib teavitusi saada, on näiteks järgmised:

  • Varisemistunnustega hooned, müürid, tugiseinad ehk ehitised, mille puhul tekib kahtlus, et need hakkavad varisema, aga ka hooned, mis on juba osaliselt varisenud ja  mille uksed-aknad on avatud ning ligipääs hoonesse ei ole takistatud;
  • Ohukahtlusega rõdupiirded või muud hoonete väljaulatuvad osad, mille puhul tundub, et lähiajal võib toimuda varing;
  • Katmata kaevud ja muud sügavad augud, kuhu on oht sisse kukkuda;
  • Nõukogudeaegsed laste mänguväljakud, mida ei ole korrapäraselt hooldatud ning millel võivad olla liiga kitsad redelipulkade vahed või teravad servad või mis on lihtsalt katki;
  • Muud ohtlikud ehitised, kuhu on kõrvalisel isikul lihtne sattuda ja kus on vigastamise oht (näiteks teravad servad, sh lahtised plekid, katkised klaasid, kõrguses liikumine ilma piireteta, lahtised redelid/trepid vms).

Palume kõigil, kes märkavad ohtlikku ehitist, teavitada TTJA-d sellest meiliaadressil ohtlikehitis@ttja.ee või läbi TTJA kodulehe ttja.ee/marka-ohtlikku-ehitist. Lisa teavituse juurde info ehitise asukohast, ohu kirjeldus ning foto(d) ehitisest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.