"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Mertsina: jaekaubanduse mahukasv on võtnud buumiaastate mõõtmed (0)
30. juuli 2021
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix

“Viimase viie aasta Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti jaekaubanduse mahukasv olnud keskmiselt oma 3 protsendiga tugevama kolmandiku hulgas. Ka Soomes on viie aasta keskmine jaekaubandusettevõtete müügimahukasv olnud 3 protsendi lähedal. Balti riikidest on kasv olnud meist oluliselt kiirem Leedus,” ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina sõnul on jaekaubandus võtnud 2004–2007 buumiaastate mõõtmed ning viimastest kuudest kiiremat kasvu nägi viimati 2007. aasta esimesel poolel.Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juunis 780 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 12 protsenti, vahendab BNS.

Kasv on tulnud peamiselt kohalike tarbijate toel

Peaökonomisti sõnul on Eesti jaekaubanduse käesoleva aasta esimese poole nii tugev kasv olnud seda märkimisväärsem, et see tuleneb peamiselt residentide tarbimisest. “Alates aprillist on küll majutatud välisturistide arv suurenenud, kuid veel aprillis ja mais oli nende arv 2019. aastaga võrreldes vaid 6 protsenti. Pandeemiaeelsetel aastatel oli mitteresidentide kulutuste osakaal kogu eratarbimises ligi 12 protsenti, mille vähenemine on ka jaekaubandusele mõjunud,” tõi ta välja.

Mertsina hinnangul on jaekaubandusettevõtete müügimahukasvu toetanud kindlustunde paranemine, palga- ja ostuvõime kasv, väiksemad võimalused mujal kulutamiseks ning koos sellega hoiuste suurenemine, aga ka inflatsiooniootuste tõus.

“Kuigi inimesed teevad oste üha enam läbi e-kanalite, on nende liikumise suurenemine jaekaubanduse müügimahu kasvule kaasa aidanud. Google’i liikumisaruanne näitab, et Eestis on inimeste liikumine jaekaubanduses ja meelelahutuskohtades tõusnud tublisti üle nii eelmise aasta suve kui ka pandeemia-eelse referentstaseme,” märkis peaökonomist.

Tema sõnul on Eesti tarbijate kindlustunne sel aastal küll paranenud, kuid kaugel veel pandeemia-eelsest. “Ka jaekaubanduse kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ning jõudnud juba üle pandeemia-eelse aja taseme. Majanduse üldine kindlustunne on aga tõusnud 14 aasta taguse aja ehk 2007. aasta keskpaiga tasemeni,” lisas Mertsina.

Hoiuste kasv endiselt tugev

Peaökonomist tõdes, et inimeste hoiuste kasvu tipp jäi küll ilmselt käesoleva aasta märtsi, kuid veel juunis oli kasv väga tugev – aastases võrdluses 16 protsenti, nõudmiseni hoiustel isegi 20 protsenti. “Inimeste nõudmiseni hoiused olid juunis üle 2 miljardi euro võrra suuremad, kui möödunud aasta alguses. See on ligikaudu 15 protsenti kogu eratarbimisest, millest osa moodustab jaekaubandus,” ütles ta.

Mertsina sõnul tuleks aga arvestada, et eraisikute hoiusteportfell on väga ebaühtlaselt jaotunud. “Suurte hoiustega klientide osakaal on küll väga väike, kuid nende käes on suur osakaal kogu eraisikute hoiusteportfellist. Ja vastupidi, väikeste hoiustega inimeste osakaal hoiustajatest on suur, kuid nende hoiuste osakaal kogu hoiusteportfellist on väga väike,” selgitas ta.

Mertsina hinnangul näitab selline hoiuste jaotus, et hoiustesse kuhjunud raha suundub inimeste kindlustunde ja liikumisvõimaluste edasisel paranemisel ilmselt rohkem reisimisse, teenustesse, kinnisvarasse, investeeringutesse ja kestvuskaupadesse, mitte aga peamiselt kulukaupadesse jaekaubanduses. “Samas jõuab alates septembrist majandusse ligi miljard eurot teisest pensionisambast väljavõetud raha, mis on 8 protsenti eratarbimise aastasest mahust. Osa sellest rahast liigub tarbimisse, sealhulgas ka jaekaubandusse,” lisas peaökonomist.

Palgakasv ja tarbimine võivad hoogu juurde saada

Mertsina tõi välja, et koos inflatsiooni kiirenemisega on järsult tõusnud ka inimeste inflatsiooniootused, mis omakorda võivad kiirendada palgakasvu ja suurendada tarbimist. Mertsina sõnul kiirendavad palgakasvu veel ka majandusaktiivsuse ja ettevõtete majandusolukorra paranemine ning kasvav tööjõupuudus.

“Kuigi hinnakasv sel aastal kiireneb, peaks palgakasv seda ületama ja tagama inimeste ostujõu suurenemise. Registreeritud töötuid on käesoleva aasta juuli lõpus küll juba veidi vähem, kui aasta tagasi, kuid rohkem, kui 2019. aastal. Tööpuudus on vähenemas ning hõivatud inimeste suurenemine lisab ka ostujõudu jaekaubandusele,” märkis Mertsina.

Tema sõnul on jaekaubanduse osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest küll vaid ligi 5 protsenti, kuid selle tegevusala käekäik ja nõudlus mõjutavad oluliselt suuremat osa majandusest.

“Aasta teisel poolel lisab jaekaubanduse kasvu väljavaatele riske koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja sellega kaasneda võivad piirangud, kuid loodetavasti võimaldab vaktsineeritud inimeste kasv seda mõju leevendada. Varakevadised piirangud avaldasid küll negatiivset mõju osadele jaekaubandusettevõtetele, kuid nagu me juba nägime, oli jaekaubanduse kogumahu kasv tugev. Kokkuvõttes peaks käesoleva aasta teine pool, vähemalt lähikuud, olema jaekaubandusele soodne ja pakkuma kasvuvõimalusi,” prognoosis Mertsina.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.