„Teame, et kui juba meditsiini võimekuse piir terendab, on meelelahutus, sealhulgas meie ettevõtted esimesed, mis kinni pannakse. Seda olukorda tahame iga hinna eest vältida,“ kommenteeris Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla valitsuse otsust langetada alates 9. augustist veelgi nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.

Alates 9. augustist lubatakse sisetingimustes koguneda kuni 50 ja välistingimustes kuni 100 inimesel. Suurema piiarvuga kohtades tuleb hakata kontrollima koroonapassi. Muudatused hakkavad kehtima ka toitlustusasutustes.

„Koroonatõendi kasutuselevõtt on igal juhul põhjendatud ja leiame, et viiruse levikut tuleb takistada enne kui nakatunute arvud on läinud nii suureks, et see seab taaskord ohtu meie meditsiini ja ka hariduse toimumise võimalikkuse,“ rääkis Maidla.

Piirangud paremad kui sulgemised

Tema sõnul lahendavad restoranid ja väiksemad teenindusettevõtted ilmselt selle kontrolli pigem ära olemasoleva tööjõuga, lihtsalt lisandub üks väike lisakohustus. „Pigem on mure, et palju meil klientuuri alles jääb, kui vaktsineerimise tase elanikkonnas on veel liiga madal.

“Loodame siiski, et see tõuseb. Oleme saanud ka positiivseid kommentaare just nendelt, kes on „õla alla pannud“ ja vaktsineerinud. Uus kord ja kontrollitud keskkond annab ka neile soovitud turvatunde. Tõenäosus, et restoranis, kus külastajad on kontrollitud, esineb koroonanakkust, on siiski väiksem kui kontrollimata keskkonnas,“ märkis ta.

Suurematel üritustel ja suurematel ettevõtetel on suuremad mahud ja kokkuvõttes läheb selle peale ka rohkem aja- ja inimressurssi, selgitas Maidla. „Iga ettevõtte peab siis hindama, kas tuleb teha täiendavaid kulutusi ja lisatööjõudu värvata või kuidas olukorda lahendada.“

Maidla hinnangul on selline piirang igal juhul kordades parem kui piirangud, millega pidi rinda pistma eelmiste lainete ajal – lahtioleku aegade piiramine, 2+2 reeglid, täitumuse piiramine ning totaalne sulgemine päris pikaks perioodiks.

Ta avaldas siirast lootust, et kehtestatud piirangud annavad ka tulemusi ja ei pea mõne nädala pärast kurvalt tõdema, et jälle on meie ärid kinni pandud. „Iseasi, kas me peaksime juba piiranguid kehtestama kui vaktsineerimine oleks olnud paremini korraldatud? Sellisel juhul ehk oleksime saanud suve lõpuni vabadusi nautida,“ möönis ta.

Ununenud asjad

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits rääkis, et kindlasti on piirangute rangemaks muutmine vajalik, ennetamaks kõikvõimalikke sulgemisi ja liikumispiirangud. Siiski leidis ta, et inimeste arvu kõrval oleks võinud jääda piirangud mingist piirarvust inimeste puhul lisaks protsentide peale, sõltuvalt ruumide või ala suurusest nagu varasemalt.

„Ainult külastajate arvu nõue võib tekitada olukorra, kus kolleteks võivad saada väiksemad kohad või üritused. Samuti soovitame kasutada ning regulaarselt rõhutada 2+2 nõuet, mis samuti kipub ununema. See sai vahepeal juba normiks ning tundub, et samuti aitas,“ lausus ta.

Väikeettevõtjad on omalt poolt juba kevadistes pöördumistes kirja pannud ning kohtumistel peaministri ja teiste otsustajatega rõhutanud, et tuleb olla valvel  ning regulaarselt kontaktis ootamatuste vältimiseks seoses uue võimaliku viiruse levikuga.

Lisakulu jõuab tarbijateni

„Tundub, et järjekordne ootamatus. Kohtusime neljapäeval võtmeminister Andres Sutiga, kes tutvustas meile kabineti otsuseid. Saime vähemalt koos mitmete turismiga seotud erialaliiduga esitada oma nägemused, küsimused ja tähelepanekud,“ märkis ta avaldades lootust, et nii teenuste ja toodete osutajad kui ka tarbijad suudavad suhtuda olukorda mõistvalt.

EVEA juhi sõnul peavad nüüd ettevõtjad ja ürituste korraldajad koroonakontrolli tagamiseks tegema täiendavaid kulutusi. „Loomulikult tekib lisakoormus olemasolevatele töötajatele ning lisaks kulud uute kohustuste täitmiseks. Kui siinkohal abi ning tugi riigi poolt puudub kandub lisakulu ka tarbijale,“ hoiatas ta.