„Tallinna loomaaed on suurem kui Tallinna linn,“ ütles Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran. „Loomaaed on mõnes mõttes terve maailm,“ lisas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Pilvemetsa on kavandatud viis erinevat ala – koobas, tunnel, kasvuhoone, mets ja terraarium – ning väike restoran, kust avaneb vaade vihmametsale ja tiigriorule.
Marani sõnul kujuneb ekspositsiooni läbimisest justkui rännak läbi Kagu-Aasia.
„Kandev roll sealse elustiku tutvustamisel on kasvuhoone alal, kuid kogemuse saamisel mängivad olulist osa ka sissepääsust vihmametsani viiv tunnel, kasvuhoonele järgnev interaktiivne galerii ning toitlustusalalt vihmametsale avanevad vaated,“ rääkis Maran. „Lisaks teemakohasele loomastiku tutvustamisele soovime külastajatele luua tervikpildi vihmametsa ökosüsteemist. Peame oluliseks näidata elusolendeid nende keskkonna osana, tekitades külastajale mõistmise metsa osade seotusest ja suhetest, suurendades seeläbi ka keskkonnateadlikkust.“
Maran tahab, et inimestel jõuaks rohkem emotsioonidesse tervik.
„Mitte ainult puurides üksikud loomad aga just selle terviku tajumine oma rikkuses,“ rääkis ta. „Pilvemets on hoopis teiselaadne, kui me siiani oleme asju teinud ja see muidugi tähendab seda, et tegu on väljakutsega. Vana rada on lihtne käia, uut rada pidi on palju keerulisem liikuda. Selle majaga on sama asi. Väljakutseid on olnud ja saab ka veel olema, aga samal ajal igavat asja on ju mõttetu teha.“
Pilvemaja on üks märk sellest, milliseks võiks loomaaed kujuneda ja mille üle võiks uhke olla. „Tallinna loomaaed on suurem kui Tallinna linn,“ kinnitas Maran. „Oma tähenduselt meie kultuurikontekstis. Et ta hakkaks järjest rohkem muutuma regioonis märgiks, mis on oluline. Ma olen alati toonud võrdluse Praha loomaaiaga, mis on praegu terves regioonis oluline märk, kuhu minnakse.“
Samasugust Pilvemaja pole kuskil. Siin on kasutatud zoodisainerite abi, kes on haritud selleks, et kuidas disainida üht ekspositsiooni. Maran teab, et Helsingi plaanib uhket vihmametsa ehitada, aga tema arvates on neil asi päris algstaadiumis. „Meie oleme ette jõudnud,“ lausus ta.
Loomaaia direktor tõstis esile veel seda, et tulevane restorani pool hakkab avanema kunagi Tiigriorgu. Ühel pool oleks talvel pimedal ajal roheline vihmamets ja kui on lund, siis on teisel pool lumes tiiger lesimas. „Saad juua oma kohvi, vaadata ühele ja teisele poole ning mõelda kui erinev see maailm on,“ rääkis ta.
Loomaaed kui terve maailm
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart oli nõus Loomaaia direktori väitega, et loomaaed on suurem kui Tallinna linn. „Loomaaed on mõnes mõttes terve maailm, seda küll kontsentreeritud kuju,“ lausus linnapea. „Eesmärk ongi ju avada inimestele maailm, mis on nii suur ja samas nii huvitav. Tänaseks on võibolla ka kahjuks teine eesmärk tekkinud – avada selliseid kohti ja nähtusi, mida maailmas enam ei eksisteeri. See on tähtis sõnum inimestele. Vaadake, kui rikas maailm tegelikult oli ja mis võib juhtuda.“
Linnapea ütles, et tänaseks ei ole loomaaed ainult teadus, haridus ja meelelahutus. See on ka sõnumitooja.
„Pilvemets on hea näide,“ sõnas Mihhail Kõlvart. „Nende osakaal maailma ökosüsteemis väheneb iga aastaga ning võib juhtuda, et seda enam varsti polegi. Ja jääbki vaid Tallinna loomaaeda. Tahaks uskuda, et seda ei juhtu. Aga see ei juhtu vaid sel juhul kui muutub inimeste käitumine ja arusaamad. Mitte ainult kuskil Kolumbias, kus on maha võetud 90 protsenti pilvemetsadest, vaid ka siin – meil Eestis ja Tallinnas. Ka meil on, mida kaitsta ja mille eest seista.“
Kõlvart märkis, et Tallinna Loomaaed teeb tänuväärset tööd loodushariduse, liigikaitse ja teaduse valdkonnas ning seda ka rahvusvahelisel tasandil. „Kahtlemata loob uus ekspositsioonihoone selleks oluliselt paremad tingimused ja võimalused,“ sõnas Kõlvart. „Kuid loomaaed on ka populaarne pereturismi sihtkoht ning usun, et Pilvemetsast kujuneb atraktiivne külastuspaik nii eestimaalaste kui ka välisturistide seas.“
Projekteerijad tegid koostööd zoodisaineritega
Projekteerija ConArte juhatuse liige Tiina Vilberg kiitis tellijat. „Ega meie ei teadnud neist vihmametsadest, selles olevast floorast ja faunast midagi,“ lausus ta. „Väga suur töö oli tehtud ära zoodisainerite poolt, kes olid mõttelise ruumi vihmametsa loomadele juba sisustanud. Sealt tuli juurde botaaniline pool. Käsikäes meie sisearhitekt Kadri Pärtelpoeg loomadisainerite, psühholoogidega ja botaanikutega ning meie arhitekt Martin Lepplaan kogu selle informatsiooni keskel. Maastikuarhitekt Ragne Sauman tegi botaanilist poolt.“
Vilberg lausus, et VP Projekti insenerid olid tasemel kliimateemades, aktiivselt osales ka Kliimakonsult niiske õhu produtseerimises siia hoonesse.
Vilberg tunnistas, et projekteerimise käigus oli väga põnev loomapsühholoogia teema. „Inimestelt võid sa küsida, kas ta tahab seda või teist, aga meil käis kõik läbi filtri. Ei saanud ju ühegi toreda loomaga vestelda. See oli hoopis teistmoodi kogemus.“
Tallinna loomaaia Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekspositsioonihoone Pilvemets, projekti kogumaksumus on ligi 5,3 miljonit eurot.
Seejuures moodustab projekti kogumaksumusest Tallinna linna toetus pea 2,8 miljonit eurot ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ligi 2,5 miljonit eurot.
Pilvemetsa hoone valmib 2022. aasta 30. juulil, kuid külastajatele avatakse see 2023. aasta aprillis, sest taimed-loomad vajavad aega kohanemiseks.
Tallinna loomaaia Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekpositsioonihoonet ehitab Ehitus5ECO OÜ ja hoone projekteerija on ConArte OÜ.
